Isaõied moodustavad juba eelmise aasta suvel ja on nähtavad rippuvate urbadena.Emasõied pole enne õitsemist märgatavad,sest need on peidetud pungadesse,mis avanevad alles õitsemise ajal.Rohke sarapuude õitsemine ja paar korjeks sobivat ilma panevad kevadel pered hoogsalt arenema.Õitolmu annab sarapuu rikkalikult:üks 4-5m kõrgune sarapuupõõsas võib anda 40- 60g ookerkollast õietolmu.Peaaegu üheaegslet sarapuuga õitseb hall lepp Alnus incana,mis annab samuti rikkalikult õietolmu.Mõnevõrra hiljem (aprilli algul) õitseb ka must lepp.Leppadelt kogutav õietolm on hallikas-või määrdundkollane. Harilik pihlakas Roosõieliste sugukonda kuuluv harilik pihlakas kasvab tavaliselt kõrge põõsa või tugevasti hargnenud võraga madal puuna.Õitseb mai lõpus ja juuni algul 5-7 päeva.Valged õied on koondunud suurtesse 5-10 cm läbimõõduka kännasjatesse õiskikutesse.Meeproduktiivsus
kastevars, mätastarn, sinihelmikas. Kulukihi paksenemine toimib tuntavalt kooslusesisesele mikrokliimale ja väiksemakasvuliste liikide väljatõrjumisele. Rohustu kasvutingimusi muudavad ka mahalangenud oksad, tüved, suureneb sipelgapesade hulk. Võsastumine on tihedama ja kõrgema rohustu korral suhteliselt aeglane, kuna rohttaimede ja noorte puude vahel on tihe konkurents. Gleistunud ja gleimuldadel niidud kasvavad kinni haava, männi, halli lepa, pajude ja sarapuuga, lubjarikastel muldadel on iseloomulikud kadakas ja viirpuu. Mandri-Eestis võsastumine sageli kuusega. Võsastumisele järgneb rohukamara häving. Puurindesse jõuavad kiirekasvulised saar, lepp, haab. Endised puisniidupuud kuivavad või kasvavad kõrgusse koos varasema võra suremisega. Puisniitudest tekkinud metsade tunnuseks on niitelisest kasutamisest jäänud vanad tammed jt. puisniidupuud. Kuivematel aladel kujunevad salumetsad, niiskematel lodustuvad metsad.
3.Kulukihi paksenemine toimib tuntavalt kooslusesisesele mikrokliimale ja väiksemakasvuliste liikide väljatõrjumisele. Rohustu kasvutingimusi muudavad ka mahalangenud oksad, tüved, suureneb sipelgapesade hulk. 4.Võsastumine on tihedama ja kõrgema rohustu korral suht. aeglane, kuna rohttaimede ja noorte puude vahel on tihe konkurents. 5.Gleistunud ja gleimuldadel niidud kasvavad kinni haava, männi, halli lepa, pajude ja sarapuuga, lubjarikastel muldadel on iseloomulikud kadakas ja viirpuu. Mandri-Eestis võsastumine sageli kuusega. 6.Võsastumisele järgneb rohukamara häving. Puurindesse jõuavad kiirekasvulised saar, lepp, haab. 7.Endised puisniidupuud kuivavad või kasvavad kõrgusse koos varasema võra suremisega. 8.Puisniitudest tekkinud metsade tunnuseks on niitelisest kasutamisest jäänud vanad tammed jt. puisniidupuud. Kuivematel aladel kujunevad salumetsad, niiskematel lodustuvad metsad.
annaabi.ee 
