ersad ida pool 2010a. seisuga elab Venemaal 744 237 mordvalast, neist Mordva vabariigis 333 112 inimest. Ersad ja moksad räägivad vastavalt ersa ja moksa keelt Lähedased kultuurid, kutsutakse siiami kaksikuteks ,,Ühe pea, kuid kahe suuga rahvas" Asuala Ersad elavad Mordva vabariigi idaosas (Samaara, Nizni, Orenburgi, Novgorodi, Uljanovski oblastites) Moksad elavad Mordva lõuna- ja lääneosas, Pensa ja Saratovi oblastites Mordva vabariigi pealinnaks on Saransk (Saran Os, Saranskoi) Arvukus Tänapäeva ühed suurimad soome-ugri rahvad Venemaal elavate rahvaste hulgas arvuliselt 8. kohal. 2002. aasta rahvaloendusel oli mordvalasi 843 350, 84 407 neist ersad, 49 624 moksad, ülejäänud lihtsalt mordvalased Mordva vabariigis moodustavad põlisrahvad kolmandiku elanikkonnast. Väljaspool Venemaad on mordvalasi palju Kasahstanis (30 000), Ukrainas (19 000) ja Usbekistanis (12 000) Keeled Ersa ja moksa keel kuuluvad koos mari keelega soome-ugri keelte
Sõna moksa tundub olevat ühenduses venekeelse hüdronüümigaMoksa, ent moksad ise kutsuvad seda Oka lisajõge lihtsalt Jov 'jõgi'. 5.2 Asuala Mordvalased elavad üsna laialipillutult kogu Kesk-Volgamaal ja Uraalis, aga ka Siberis, Kasahstanis ja mujal. Nende asuala, mis kunagi oli kaetud tammemetsadega, lõunas aga ulatus metsasteppi, on tänaseks valdavalt põllustatud. Vene Föderatsiooni kooseisus on mordvalastel oma vabariik (26 200 km²), mille pealinn on Saransk. 5.3 Keel Mordva keeled (ersa ja moksa) kuuluvad soome-ugri keelte volga rühma. Lähimaks elavaks sugulaskeeleks peetakse mari keelt. Samasse rühma kuulunud merja ja muroma keel kadusid juba varasel keskajal. Erinevused ersa ja moksa keele vahel on väidetavalt umbes sama suured kui põhja- ja lõunaeesti murrete vahel enne ühtse kirjekeele tekkimist. 4 Automaatne arusaamine üksteisest pole võimalik, ent ühine kirjakeel peaks hea tahtmise korral tehtav olema. 1989
august 1995 Göteborg Kuulitõuge-23.12-Randy Barnes (USA), 20. mai 1990 Westwood Kettaheide-74.08-Jürgen Schult (Saksa DV), 6. juuni 1986 Neubrandenburg Vasaraheide-86.74-Juri Sedõhh (NSV Liit), 30. august 1986 Stuttgart Odavise-98.48-Jan Zelezn (Tsehhi), 25. mai 1996 Jena Kümnevõistlus-9026-Roman Sebrle (Tsehhi), 27. mai 2001 Götzis 20 000 m käimine-1:17.25,6-Bernardo Segura (Mehhiko), 7. mai 1994 Bergen 20 km käimine-1:16.43-Sergei Morozov (Venemaa), 8. juuni 2008 Saransk 30 000 m käimine-2:01.44,1-Maurizio Damilano (Itaalia), 3. oktoober 1992 Cuneo 50 000 m käimine-3:40.57,9-Thierry Toutain (Prantsusmaa), 29. september 1996 Héricourt 50 km käimine-3:34:14-Deniss Nizegorodov (Venemaa), 11. mai 2008 Tseboksarõ 4×100 m teatejooks - 37,10 - Nesta Carter, Michael Frater, Usain Bolt, Asafa Powell(Jamaica), 22. august 2008 Peking 4×200 m teatejooks-1.18,68-Michael Marsh, Leroy Burrell, Floyd Heard, Carl Lewis (USA) 17. aprill 1994 Walnut
Arzamass. Sõna moksa tundub olevat ühenduses venekeelse hüdronüümiga Moksa, ent moksad ise kutsuvad seda Oka lisajõge lihtsalt Jov 'jõgi'. Asuala Mordvalased elavad üsna laialipillutult kogu Kesk-Volgamaal ja Uraalis, aga ka Siberis, Kasahstanis ja mujal. Nende asuala, mis kunagi oli kaetud tammemetsadega, lõunas aga ulatus metsasteppi, on tänaseks valdavalt põllustatud. Vene Föderatsiooni kooseisus on mordvalastel oma vabariik (26 200 km²), mille pealinn on Saransk. Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal umbes 843 350 mordvalast. 84 407 neist määratlesid end ersadena ning 49 624 moksadena, ülejäänud lihtsalt mordvalastena. 1989. aasta andmeil oli mordvalasi samal territooriumil märksa enam - 1 072 939. Mordvalaste arvukuse kiire kahanemise põhjusteks on ülevenemaaline demograafiline kriis ja jätkuv venestumine, millele mordvalaste hajutatus kindlasti kaasa aitab. Mordva Vabariigi piires elab kolmandik
annaabi.ee 
