· N: taime organiks on vars,loomal maks,süda jne. 5) Elundkonna tase · Elundkond on koos töötavad organid ühise eesmärgi nimel · N: südameelundkond,hingamiselundkond jne. 6)Organismi tase · Ainurakne on ka organism · Homöstaas on sisekeskkonna stabiilne seisund · Organismi talitlused sõltuvad tema elundite ja elundkondade koostööst 7)Liigi tase · Liigi moodustavad organismid, kellel on sarnane sise-ja välisehitus, saransed geenid, kindel levila; kelle isendid annavad omavahel viljakaid järglasi · Populatsioon-ühe liigi isendid teatud territooriumil 8)Õkosüsteemi tase · Ökosüsteemi moodustavad ühel territooriumil elavad organismid koos eluta keskkonnaga. · Ökosüsteem on isereguleeruv, sest kõik organismid on seal seotud toitumisahelatega. · Kõik organismid ökosüsteemis moodustavad elukoosluse 9)Biosfääri tase
2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas elukooslust ja selle abiootilist keskkonda Bioom: saransed ökosüsteemid üle maailma 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, autökoloogiline ja sünökoloogiline niss (konspekt, Begon et al. 2.1,3.1, 2.12); Ökoloogilised tegurid: *abiootilised (füüsikalised): päikesevalgus, temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk *biootilised (organismide vahelised suhted): sümbioos, konkurents, parasitsim, taimtoidulisus, kisklus,
Looma füsioloogilised muutused – kaladel ioonide transport üle lõpuste pinna ja uriini hulga reguleerimine. Magedas vees sulfaatide kontsentratsioon palju madalam kui merevees mere ääres haiseb mädamuna järgi – eraldub gaas. Mageveest eraldub CH4 – see on lõhnatu, tekitab kasvuhooneefekti. Riisipõllud on suurimad CH4 tekitajad. Bioloogilised komponendid Fütoplankton on produtseerija nr 1. Taksonoomiline koosseis ei erine palju mere omast. Ka mehhanismid saransed – sama zooplanktoni ja nektoni puhul. Liigilises koosseisus on erinevusi. Seal, kus footiline tsoon on põhjani, on peamisteks produtsentideks õistaimed ja suurvetikad. Liivastel setetel on meriheinakooslused – Zostera, Posidonia, Cymodocea, Halodule. Riimvees on Ruppia ja Thalassia. Nende levila on kitsas riba, vajavad kaitstud piirkondi. See vöönd on loomadele koduks. Rannikualade bioloogiline aktiivsus on kõrge. Ka primaarne produktsioon on suhteliselt kõrge - orgaanilise aine
vajalik transposooni välja liikumiseks 3. eukarüoodi transposoonid pöördkordused raamis-„lõika-kleebi“ P element; tavad intronitega geene mAT perekond 88 Transposoonid: - laialt levinud, kordusjärjestused on küllalt pikad. Esinevad otsimised kordused otsas. Viiruse saransed retroposoonid on transposoonid, mis käivad üle RNA – sisaldavad pöördtranskripttaasi, integraasi, viirussarnaste valkude geeni. Eukarüootidel pole erinevalt bakteritest iseka DNA väljalõikamise mehhanismi. Kui faag Mu tungib bakteritesse, siis ühe bakteri tsükli jooksul paljuneb faagi genoom mitusada korda. PolyA retroposoonid oleks nagu RNA sarnane peremees - sisaldavad pöördtransferaasi. 3’ otsas on alati mingi järjestus.
annaabi.ee 
