seened nim. mükoloogiaks. Üheks elu seaduseks on kõige elusa surm ja lagunemine. Saprotroofsed seened on peamiselt surnud taimorganismide lagundajad.Seened on efektiivsed ligniini ja tselluloosi lagundajad. Ühed ohtlikumad seente poolt eristatavad oksiidi on aflatoksiinid mida toodavad perekond kerahallikud mõned liigid. Kompostimine on menetlus orgaanilisi aine aeroobseks lagundamiseks seente ja bakterite kaasabil. Ikkseente hulka kuulub nii saprokui ka biotroofe. Osa saprotroofe võib sageli leida toiduaintele . Biotroofide hulka kuuluvad tähtsad rohttaimede mükroriisa moodustaja Ikkseente mittesugulisel paljunemisel arenevad eosed sporangiumides. Kottseened on liikide arvu poolest suurim seente rühm. Viljakeha sisepinnal tekivad piklikud eoskotid,igas eose kotis on 8 haploidset eost Pärmseenteks nim. seeni millel on hüüfitaoline kasv asendunud pungumisega. Kottseente seas on palju putukatel kasvavaid parasiite, nt sitikaseen
Üks ohtlikemaid puitkonstruktsioone lagundavaid seeni on majavamm. Nakatunud hoones võib ta näiteks toa põranda hävitada paari kuuga ning siis levida edasi kõrvalruumidesse. KOKKUVÕTE Seened on ökoloogiliselt ja majanduslikult tähtsad organismid. Surnud orgaanilise aine lagundajatena toovad saprotroofsed seened süsiniku, lämmastiku jt. elemendid tagasi üldisesse aineringesse. Ökoloogiliselt kasulik lagunemine võib aga inimesele suurt majanduslikku kahju tekitada, kuna osa saprotroofe on efektiivsed ehituskonstruktsioonide, toitainete jm. lagundajad. Paljud seenedb on evolutsiooni vältel kohastunud toituma elusatel organismidel, põhjustades mitmesuguseid taime-, looma- ja inimese haigusi. Siiski ei ole kõik biotroofid haiguste põhjustajad, sest teatud seenerühmades on välja kujunenud vastastikku kasulik kooselu ehk sümbioos mõne teise organismiga. Enamik seeni elab seeneniitiudest moodustunud mütseelina. Seeneniidid on pikad torujad rakud, mis
aastat, kuuse omal aga 105125 aastat. Väga märjas keskkonnas seened ei ela, seal toimub bakteriaalne lagunemine. Mulla ülemine 20 cm horisont sisaldab hektari kohta 5 tonni seeni ja baktereid. Elusat puitu lagundavaid, puid nõrgestavaid või kiiret surnud puidu lagunemist põhjustavaid liike käsitletakse metsanduses kahjurliikidena, kes tekitavad metsakahjustusi. Ökoloogiliselt on igal liigil oma roll, oma niss. Vähemlevinud saprotroofe, kes kasutavad eelnevalt teiste liikide poolt lagundatud materjali, väga jämedat puitu või on muudel põhjustel haruldased, kasutatakse näiteks looduskaitseväärtuslike metsade indikaatorliikidena. Eestis on kaitse all 46 seeneliiki (lisaks saprotroofidele ka sümbiontseened). Pehmemädanik Tekib, kui puit on kokkupuutes maapinna või veega. Mädanemise n.ö. lõppstaadium. Kasvavatel puudel on pehmemädanik väga märg, kõrge pH väärtusega ja esineb peamiselt lehtpuude tüves,
annaabi.ee 
