Häid tulemusi kostioosi puhul annab formaliini kasutamine maimude vannitamisel (150 ml 38%st formaldehüüdi 1000 liitri vee kohta). Toime aeg 1530 minutit. Forellimaimusid võib kostioosi puhul vannitada ka 2,5%ses keedusoolalahuses 1520 minutit, karpkala maimusid 5%ses keedusoolalahuses 5 minutit. PILET 7 1)Saprolegnioos e dermatomükoos. Staffi haigus. Saprolegnioosi tekitajaiks on mitmed hallitusseened, peamiselt Saprolegnia ja Achlya perekondadest. Hallitusseened kujutavad endast peenikeste ja jämedate niitide kogumikku. Saproleegniad arenevad soodsalt surnud orgaanilisel substraadil (lõpnud kalad, nekrotiseerunud koed, surnud marjaterad joonise), kuid võivad kasvada ka elusatel kaladel. Viimasel juhul hakkab seen arenema kõigepealt vigastatud või patoloogiliste muutus tega kudedel. Oma elutegevusega suretab ta algul koerakke ja
Haiges tumise tingimused ja põhjused pole veel lõpuni selgeks saanud, kuid on ilmne, et oma osa mängivad nii lõhelaste toiduvalikus toimunud muudatused, mille taga võivad peidus olla nii üldisemad nihked ökosüsteemis kui ka mõningad keskkonnas leiduvad toksilised ühendid (DDT, heksakloraan jt).Eestis tekkisid esmakordselt probleemid M74ga 1996. aastal Narva jõest püütud lõhede järglastel. MÜKOOSID · Saprolegnioos e dermatomükoos . Staffi haigus. Saprolegnioosi tekitajaiks on mitmed hallitusseened, peamiselt Saprolegnia ja Achlya perekondadest. Hallitusseened kujutavad endast peenikeste ja jämedate niitide kogumikku. Saproleegniad arenevad soodsalt surnud orgaanilisel substraadil (lõpnud kalad, nekrotiseerunud koed, surnud marjaterad joonise), kuid võivad kasvada ka elusatel kaladel. Viimasel juhul hakkab seen arenema kõigepealt vigastatud või patoloogiliste muutus tega kudedel. Oma elutegevusega suretab ta algul
Marja optimaalseks inkubeerimistemperatuuriks on 18–20 °C. Karpkala marja hautamisel ei tohiks temperatuur langeda alla 10 °C ja tõusta üle 26 °C. (Optimaalsest kõrgemal temperatuuril on embrüonaalne areng küll kiirem, kuid temperatuuri tõustes väheneb hapniku lahustuvus vees, tekkinud mullikesed kinnituvad marja külge ja muudavad selle kergeks ning mari võib pudelist välja voolata). Optimaalsest madalamal temperatuuril on marja inkubeerimisaeg pikk ja seenhaiguse (saprolegnioosi) kahjustuse võimalus suurem. Optimaalsel temperatuuril kooruvad vastsed 3,5 kuni 5 päeva pärast KOORUMINE Karpkalavastsed kooruvad, purustades marjakesta sabalöökidega. Vastkoorunu on umbes 5 mm pikkune. Spontaanne koorumine on ajaliselt ebaühtlane. Seepärast kasutatakse koorutamist, st Karpkala embrüonaalne areng koorumise stimuleerimist kas a – viljastatud marjatera; b – blastodermi e looteketta moodustumine;
annaabi.ee 
