(1963) on juttu teadlaste elust Jaapani merel. Smuul ei hooli klassikalistest draamareeglitest, ta on ennekõike jutustaja. Tema näidendid on usu vastane draama "Lea", "Kihnu jönn ehk Metskapten", näidend jutustab kapteni ja tema kaaskonna suhetest merel. "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" Näidend kujutab tõusiklikkuse levikut ja ohtlikust. Peategelane on sõjakas ja rumal. Näidendis "Pingviinide elu ehk Enne kui saabuvad rebased" on near muutunud veelgi õelamaks ja sapisemaks. Smuul parodeerib kultuurielu helli kohti ning ründab tolleaegseid noorkirjanikke. Tegemist on allegoorilise näidendiga. Smuuli aforismid: · Kui inimese temperatuur langeb paari kraadi võrra, külmub esimesena tema südametunnistus, väärikusest jäävad varemed järele. · Kus me ka viibime, kuhu me ka sõidame, igale poole viib inimene kaasa oma iseloomu põhiomadused, ka ihnuse ja väikluse.
kohta tuleb viis kuni kümme nekrutit. Ootamatu gaasirünnak viib paljud hauda. Paulil on tunne, et tahaks kohati neile noortele peksa anda, aga samas ka jälle sülle võtta ja neid hoida, et nad nii lollid on. V. Tagalas. Paul ütleb, et rinde jubedus kaob, kui nad talle selja keeravad. Kui keegi sureb, siis öeldakse, et viskas vedru välja. Mehed teevad nalja, sest muidu nad ei peaks enam vastu. Aga huumor muutub iga kuuga sapisemaks. Mehed näevad ühe naise plakatit, see ajab nad hulluks. Nad pole juba ammu ühegi naise pilti näinud. See teeb nende tujud paremaks. Ujudes kohtavad nad 3 prantsuse naist üle jõe, öösel lähevad nad neile külla. VI. Puhkus ja õppelaager. Kohtumine vene vangidega. Paul saab puhkust ning ta sõidab koju. Kodus ootab teda haige ema, kes on väga mures ta pärast. Kodus saab Paul paljude mälestuste ohvriks, ta hakkab kahetsema, et üldse puhkuse
Nekrutid on kogenematud. Ühe langenud vana rindemehe kohta tuleb viis kuni kümme nekrutit. Ootamatu gaasirünnak viib paljud hauda. Paulil on tunne, et tahaks kohati neile noortele peksa anda, aga samas ka jälle sülle võtta ja neid hoida, et nad nii lollid on. V.Tagalas. Paul ütleb, et rinde jubedus kaob, kui nad talle selja keeravad. Kui keegi sureb, siis öeldakse, et viskas vedru välja. Mehed teevad nalja, sest muidu nai ei peaks enam vastu. Aga huumor muutub iga kuuga sapisemaks. Mehed näevad ühe naise plakatit, see ajab nad hulluks. Nad pole juba ammu ühegi naise pilti näinud. See teeb nende tujud paremaks. Ujudes kohtavad nad 3 prantsuse naist üle jõe, öösel lähevad nad neile külla. VI. Puhkus ja õppelaager. Kohtumine vene vangidega. Paul saab puhkust ning ta sõidab koju. Kodus ootab teda haige ema, kes on väga mures ta pärast. Kodus saab Paul paljude mälestuste ohvriks, ta hakkab kahetsema, et üldse puhkuse
Jaapani merel. Smuul ei hooli klassikalistest draamareeglitest, ta on ennekõike jutustaja. Tema näidendid on usu vastane draama "Lea", "Kihnu jönn ehk Metskapten", näidend jutustab kapteni ja tema kaaskonna suhetest merel. "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" Näidend kujutab tõusiklikkuse levikut ja ohtlikust. Peategelane on sõjakas ja rumal. Näidendis "Pingviinide elu ehk Enne kui saabuvad rebased" on near muutunud veelgi õelamaks ja sapisemaks. Smuul parodeerib kultuurielu helli kohti ning ründab tolleaegseid noorkirjanikke. Tegemist on allegoorilise näidendiga. Paul-Eerik Rummo (sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas) on Eesti kirjanik ja poliitik.Sisukord [peida] Paul-Eerik Rummo on kirjanik Paul Rummo poeg. Ta õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. Rummo on töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik
ümber. Minnakse uuesti eesliinile. Minnes nähakse värskeid kirste, naljatletakse, et need on neile.Paul räägib sellest, et juhus ongi see, mis neid ükskõikseks teeb. Juhus on see, mis neid elushoiab. Kuna kaevikud pole korras, on siginenud väga palju rotte, nad jahivad neid meelelahutuseks. . Mehed teevad nalja, sest muidu nad ei peaks enam vastu. Aga huumor muutub iga kuuga sapisemaks TEGELASED:Paul Bäumer - peategelane Albert Kropp - väikekasvuline, kelle peanupp poistest kõige paremini jagas ning sellep. Oli ta ka ühepaelamees Müller V - kannab veel kooliraamatuid kaasas ja unistab sõjajärgsest eelisküpsuseksamist - isegi turmtule all tuubib ta füüsikaseadusi Leer- kannab täishabet ja tunneb suurt poolehoidu ohvitseride lõbumajade tüdrukute vastu Kõik neli poissi on üheksateistkümneaastased, nad on kõik ühest ja samast klassist sõtta läinud
annaabi.ee 
