Sooltorul on ka toidu jaotusfunktsioon, mistõttu on sellel kehas arvukalt jätkeid. Sigivad suguliselt ja vegetatiivselt. Neil on suur regeneratsioonivõime. Eestis tuntud valkjas, hapupiimatükikest meenutav piimjas lamelane, kes elab väikestes aeglase vooluga ojades, jõgedes aga ka seisuveekogudes. Klass: Imiussid. Paljud neist siseparasiidid. Esindajaks on maksakakssuulane ehk "maksakaan", kes elab imetajate, eriti mäletsejaliste maksas. Sellel, pajulehte meenutaval ussil on sapijuhades kinnitumiseks keha eesosas kaks iminappa, eesmise põhjas asub suuava. Sool on umbne, harunenud toidu jaotaja kehas. Hermafrodiidid, kelle areng on väga keeruline ning kulgeb peremehe vahetusega. Vaheperemees on organism, kelles toimub parasiidi mittesugulise arengu tsükkel. Pärisperemees on organism, kus parasiit sigib sugulisel teel. Maksakaani vaheperemeheks on väikesed mageveeteod. Arengu lõpetanud vastsed väljuvad teo kehast ja kinnituvad rohukõrte külge ning kapselduvad
Kliiniline leid: · Vererõhu tõus · Jääkainete kuhjumine verre. Tekkinud ureemia ja neerupuudulikkus võivad saada surma põhjuseks. 31. Sapikivide tekkepõhjused- SAPIKIVID Sapikivi (cholelithus)- sapiteedes või põies paiknev, sapivedelikust sadestunud tahke moodustis. Koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest koostisosadest nagu kolesterool, sapipigment, lubisoolad. Sapikivitõbi (cholelithiasis) sapikivide leidumine sapipõies või sapijuhades Sapikivide vormid ehituse ja koostise alusel: 1. Radiaalne kolesteroolkivi esineb üksikuna sapipõies 2. Suur kombineeritud kivind tuumaks on kolesteroolkivi, mis on kaetud kolesterooli, sapipigmentide ja sapphapete sooladest koosneva kihiga 3. Pigmentkivid koosnevad peamiselt bilirubiinist, esinevad sapijuhades ja põies. SAPIKIVIDE TEKKEPÕHJUSED 1. Kolesterooli ainevahetushäire Kolesterooli kõrge kontsentratsioon soodustab kolestrooli kristallidena väljasadenemist. Sapi
Eestis tuntud valkjas, hapupiimatükikest meenutav piimjas valgelamelane Dendrocoelum lacteum, kes elab väikestes aeglase vooluga ojades, jõgedes aga ka seisuveekogudes. Liikide arv: 55 (võiks olla 200) Kirjandus: - Klass: Imiusid (Trematoda) Imiussid jaotatakse kaasaegsetes süsteemides kahte rühma: veeselgroogsete välisparasiidid (Ainupõlvsed - Monogenea), elavad peamiselt kalade lõpustel, selgroogsete endoparasiidid (Kahepõlvsed Digenea), elavad enamasti maismaa selgroogsete sapijuhades, vähemal määral muudes õõnsustes. Alamklass: Ainupõlvsed Monogenea Peamiselt kalade välis- ehk ektoparasiidid. Elavad ka teiste veeloomade kehapinnale ulatuvates õõnsustes. Kinnitumiselunditeks on konksjad ogad või iminapad. Areng toimub peremehe vahetuseta. Liikide arv: 37-40 Kirjandus : Tell Harda, 1973. Kalaparasiidid. Võrtsjärv. Tallinn. Valgus: 186-194 ja teised tema artiklid. Selts: Haakkettalised Monopisthogotylea Kinnitusorganiteks on haagikesed
annaabi.ee 
