taastunud. Orlando di Lasso suri 14.juunil 1594.a. Münchenis. Orlando di Lasso oli oma ajastu Madalmaade koolkonna suurim ja ühtlasi viimane esindaja, range stiili polüfoonia suur meister. Ta ühendas homofoonia ja polüfoonia võtted, järgides täpselt teksti. Tema geniaalsus seisnes vaheldusrikkuses ja elurõõmsas loomuses. Kuna ta oli ka reformatsiooniaegne helilooja, siis vaheldusid kiriklikud teosed madrigalide, villanellade, prantsuse sansoonide(140) ja saksa lauludega(90). Lasso on kirjutanud üle 2000 teose, sealhulgas 1200 motetti, 70 missat, 100 magnifikaati, 4 passiooni, litaaniaid. Tema kuulsamate teoste seast peab märkima hertsog Alberti tellimusel kirjutatud seitset psalmi, mis oma mitmekülgsuse, sügavuse, tõepärasuse ja liikuvuse poolest on ületamatud. Giovanni Pierluigi da Palestrina(1525-1594) Ta oli üks suurimatest keskaja heliloojatest. Sündis Rooma lähedal Palestrinas, mille
Ilmaliku muusika vallas sisaldab Josquini looming arvukalt prantsuse sansoone, milles on kolm kuni kuus häält, samuti peotäie itaalia frottolasid. "El Grillo" "In te Domine speravi per trovar pietà" "Scaramella va alla guerra" Tabel 3. Frottolade teosed 12 Ka on Josquin kirjutanud mõned teosed, mis olid arvatavasti mõeldud instrumentaalseks esituseks. Autorsuse probleemid on sansoonide juures eriti teravad võrreldes tema ülejäänud loominguga. Kui tema eluajal avaldati tema nime all umbes 70 kolme- ja neljahäälset sansooni, siis rohkem kui kolmekümnest temale omistatud viie- ja kuuehäälsest sansoonist vaid kuus levisid tema eluajal. Paljud surmajärgselt talle omistatud teosed arvatakse olevat võltsingud ning 20. sajandi viimastel aastakümnetel on tehtud palju tööd, et selles probleemis selgust saada.
lühikesed koorilõigud. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16. sajandil 16.sajandil trükiti kunstmuusikat väga palju ning seda võidi a. kõiki hääli laulda b. kõiki hääli mängida, kusjuures pillikoosseis oli vabalt valitav c. hääli võis vabalt jagada mängijate ja lauljate vahel d. kõiki hääli võidi laulda ja neid pillidel dubleerida. Prantsuse sansoon-pr. Keelse ilmaliku laulu üldnimetus. 16. saj oli see valdavalt 4-häälne ja armastussisuga. Clement Janequin-sansoonide looja. Sajandi teisel poolel kaotas sansoon oma polüfoonilisuse ning peameloodiaks sai ülemine hääl. Itaalia lauluvormid-16. sajandi ilmalikus laulus eristati 2 suunda. a. hulk rahvalikke laulutüüpe, mida kirjutasid peamiselt itaallased b. peen madrigal, mille kujunemine oli seotud eelkõige madalmaade heliloojatega. Rahvalikku laulu üldnimetus 16. sajanil oli frottola-lihtsas vormis dtroofiline tekst, sageli korduv refrään, ülemises hääles meloodia.