palju pingutama. Räägitakse, et ettevõtjale on iseloomulik olla julge ja mingil määral ka üsna riskiv mina aga olen hoopis teistsugune. Olen ettevaatlik ning pigem kulutan nii palju aega nagu mul on vaja asja sisusse süvenemisele, kui kohe loobun millestki või annan nõusolekut. Ühelt poolt, see ettevaatlikkus ning kalduvus analüüsile on hea, kuna võimaldab väheneda riski, teiselt aga poolt, selle otsustusvõimetuse tõttu võin ma kõike sanse käest ära lasta. Veel üheks oma iseloomujooneks, mis ei lase mul ettevõtliku tüübiks end nimetada on see, et mul ei jätku enesekinkindlust (ettevõtjate jaoks on see aga põhiomadus). Mina tihti kahtlen tehtud valikutes, ei usu iseendasse ning kunagi ei ole endaga rahul. Tean aga, et soovi korral võib enesekindlustust endas üles kasvatada ja loodan, et tulevikus mul niisugust probleemi ei ole. Kui aga vaadata teisest küljest, minul on ka iseloomujooned, mis võivad aidata tulevikus
Mõned uuringud on väitnud, et kaldutakse armuma nendesse, kes täiendavad esimesi mingil moel. Ometi ei ole uuringud suutnud tirazeerida neid arvamusi. Fakt näitab, et kaldutakse valima kaaslasteks neid, kes omavad lihtsaid mitte komplementaarseid iseloomujooni ja vajadusi. Ligidus on ehk kõige olulisem põhjus, mille järgi valitakse endale sõpru, armsamaid ja abikaasasid. Sageli abiellutakse kellegagi, kes elab paar kvartalit eemal. Mida ligemal sa inimestele oled seda rohkem on sanse nendega lähedaseks saada, kuna on rohkem võimalusi kohtumiseks. Peab mainima ka seda, et inimesed kiinduvad neisse, kes annavad neile rahuldust pakkuvaid kogemusi. Kas naised ja mehed ihaldavad kaaslastes samu tunnuseid? Paljud sotsiaalbioloogid väidavad, et on suured erinevused selles, mida naised ja mehed ihaldavad romantilistes suhetes. Mehed näevad paarilistes, kellega neil on tõsisemad suhted kvantiteeti, naised aga kvaliteeti. Selle loogika käis Buss (1994) välja, et pakkuda
Kogu katoliku kirik ei saanud eestlaste autoriteeti ka kogu segaduse pärast, mis seal toimus. Kloostrites igal pool käis suur liiderlik elu.Mungad ei pidanud kinni vannetest ja see oli nähtav ka talupoegadele, kuna seda ei üritatudki varjata.Kirikutes preestrid , kes talupoegadega tegelesid ei osanud hästi eesti keelt, samas eestlastel ei lubatud sata saksa keelt. Toomhärrad e piiskoppide tiitleid ka müüdi.Kirik oli väga võimas ja tähtis organisatsioon, aga samas mängis ise oma sanse maha. Muinasajal olid eesti ajal jaotatud kihelkondadeks.Keskajal tähendas kihelkond ühe kiriku piirkonda Vana-Liivimaal. Ühes kihelkonnal üks kirik,preester.Alguses kihelkonnad väga suured, järjest rohkem kihelkondi tekkis, seega läksid väiksemaks. Kultuur,kirjaoskus,haridus Vana -Liivimaal keskajal Keskaegne haridus levis ka Vana-Liivimaale, aga talupojast jäi ta kaugele. Võime rääkida kooliharidusest, millest eestlastest talupoegadeni jõudis imetilluke osa
annaabi.ee 
