Kaks lähevad pikkale jalutuskäigule mis viib neid lõppuks randa kus ideaalne päikseloojang ja avamerele suunuduv purjekas tekitavad haarava atmosfääri milles Martin leiab lahenduse oma tööd tuppikust vabastada. Viskab siis takja Isabella pihta kes selle tagasi visates Martini külge ei jää. Järgneb tähtis dialoog kahe tegelase vahel kus nad arutlevad kas oleks sobilik ning mis tingimustel taas kokku saada. Isabella sanob, et kui ta homme kõnnib tema maja eest läbi siis kui Martinil on midagi öelda siis tulgu, kui ta ei kõnni siis on Isabella oma otsuse teinud mitte enam kohtuda. Martin läheb koju sellejärel, imetleb takjast mis ta alles hoiab ja mängib klaveril ballaade. PEATÜKK VIIS Martin nägi magades und kus zoloogia õpetaja kes vaid põlvepükstes must valgeid liblikaid tema kodus ringi ajas. Peale tähtsusetu postkaardi lugemist Narva-Jõesuust
ränduritele. Kuid tegelikuses ei oota Ekket tuli kaminas ega soe söök laual. Tuleb välja, et teda on ninapidi veetud kuna Pille Riini kodu on külm, pime ja koostlagunemas. Pille ise on aga unistaja, ta väidab, et taevariigi võtmed on iga inimese käes olemas ja oma kujutelmadega täiendab ta seda, mis elu jätab võlgu. Ekke aga on vihane ja ei taha leppida Pille vaeste elutingimustega, teenided vähe palka postiljonina ja süües vaid leiba, vett ning kevadel põllult obilkaid. Pille sanob, et mingu siis Ekke kuhugi mujale kuid Ekke leiab, et vastu ööd ei ole see mehetegu. Leidmates õuest ka mingit tulematerjali lumetormis pakkub Pille Ekkele enda voodit. Ekke küsib mis siis temast saab kuid Pille Riin vastab, et on harjunud igal pool magama. #12 Järgmine hommik kui Ekke tõuseb on Pille juba läinud postiljoni tööd tegema. Talle avaneb parem vaade hütti sisekujundusest. Tapeedid on määrdunud ja rebitud, aknad katkised ämblikuvõrgud
kanda, leiab, et need on kohusetundlikud ning võib äri teha. Kutsub enda poole järgmisel päeval ja paljastab, et ongi tegelt Ants, Jürka tahtis lahkuma hakkata aga tanpeatatakse. Koju lähevad koos toidupoolisega, vankri, saha, kõhna lehma ja hobusega, naine mainib, et oli kassipojast rohkem rõõmu. Järgmisel hommikul murrab karu leham kui Lisete tolle ja lamba ning tallega karjas on. kitub Jürkale, Jürka läheb tapab metsas karu ühe hoobiga pähe, Lisete sanob kassipojale kellel luba antud laiba peal ringi kõndita, et meie kolmekesi võitsime karu ja surnud lehma. Küla ja Ants tutvusid juhtunuga ning otsustasid osta karunaha millega maksis kinni lehma, jäädes siis vaid karu lihaga. Siiski saavad nad igastahes uue lehma , sama kõhna, seal karusi veel ju igaksjaoks ei tasu tüsedamat anda, Jürka peab minema päevi Antsule tegema. Memm kõneleb Kase miniaga, too kurdab ämma kisa ja süüdistusi kui kassi
annaabi.ee 
