HAMLET Shakespear'i teoses Hamlet, on peategelase, noore Taani printsi kaudu näidatud oma eesmärkide eest võitlemist. Hamletist on sannud õnnnetu idealisti võrdkuju, kes ihkas tõe ja õigluse jalule seadmist. Hamlet oli väga mitmekülgne karakter. Ta oli väga tark ja haritud seda näitas tema vaimukas keelekasutus. Ta teadis, et temast ei saaks hea kuningas, kuigi ta tundis end moraalsest küljest teistest paremana. Hamlet oli rahva seas populaarne, ta pidas enda ülessandeks maailma parandada. Noor prints teadis, et tema onu Claudius oli tema isa mõrvar, kuid Hamlet ei soovinud meest lihtsalt tappa
küllaltki närviline. Legend on legend, millel pole ajaloolist tagapõhja. Aegade jooksul on muutunud sisu, lisatud elemente. Legend on pidevad muutuses. Inimesed tulevad Haapsallu, vaatavad etendust ning sõidavad tagasi koju ja räägivad nähtust. Etendus etenduseks, kuid muistsest Läänemaa ajaloost annab lavateos küll täiesti väära pildi. Siinkohal üks näide: vaevalt oli Noarootsi poolsaar tol ajal üldse asustatud, nii et Pürksi vanema poeg ei sannud Jürnas kuidagi olla. -Töörahva lipp, Nr. 97, Vikrot Nelik arvamuslugu Legendi fenomen. 10 4.1. Kas müüt või tegelikkus ? Valge Daam on saanud kõigile eestlastele, eriti haapsalastele, nii enesestmõistetavaks ja äraräägitud looks. Keegi ei mõtlegi enam, et kuidas ja kas see lugu võis olla päriselt. Paljud Haapsalust on veendunud, et legend vastab tõele. Kõik ju teavad, et Valge Daam on Haapsalu
idamark. Viimast eelistati ilmselt Saksa riigimarga jätkuvalt suureneva emissiooni tõttu Saksamaal. Idamarka seevastu enam juurde ei trükitud, mistõttu seda peeti kindlamaks rahaühikuks. Soomes trükitavaid võlakohustusi loodeti müüa 30-50 miljoni marga ulatuses. Tagasiostmise tähtaegadeks määrati 1.mai, 1.juuni ja 1.juuli 1919. Paraku ei andnud siselaen kaugeltki loodetud tulemust. Kuna võlakohustuste trükkimine Soomes venis , ei sannud Eesti riik neid kohe välja anda. Esialgu registreeriti üksnes tellimus, mille eest võeti raha. 27. detsembriks oli laekunud ainult 3-4 miljonit marka, 15. jaanuariks aga 6 miljonit marka. Rahvas käsitles võlakohustuste ostmist pigem annetusena ja selle seisukohast ei olnud tulemus üldse halb. Riigi rahaprobleeme see aga ei lahendanud. Rahareformi eesmärgid ja kulg Vahendeid riigi kulutusteks, eelkõige sõjapidamiseks, oli tarvis kohe. 7. jaanuari
annaabi.ee 
