järelvalve menetluses asjassepuutuv norm ja ei ole põhiseadusega vastuolus. Õigus vabadusele ja isikupuutumatusele ei ole käsitletavas kohtuasjas absoluutne õigusriive ja õiguslikud alused on sätestatud ammendava loeteluna PS §20 lõike 2 punktides 1-6. Punkti 1 osas on tähtis vabaduse võtmine süüdimõistva kohtuotsuse tagajärjel ja selle täitmiseks. Materiaalse toime poolest on sellisel sanktsioonil karistuse tunnus, kuid sellise karistuse rakendamisel (kohus otsustab karistusjärgse kinnipidamise koos isiku süüdimõistmisega süüdimõistva otsuse tegemisel) kuulub isikult vabaduse võtmine PS § 20 lg 2 lubatud piirangu alla. RIIGIKOHTUNIK PRIIT PIKAMÄE ERIARVAMUS ÜLDKOGU OTSUSELE7 2
2) Haldusorganite poolt rakendatav vastutus on vastutus, mida rakendavad selleks pädevad haldusorganid (politsei, toll). Õiguskorra kaitse tagamise viisi järgi: 1) Karistavad on kriminaal- ja haldusõiguslikud sunnivahendid, distsiplinaar- ning mõned tsiviilõiguslikud sanktsioonid (leppetrahv) 21 2) Õigusttaastavad on üldjuhul tsiviilõiguslikud sanktsioonid. Kuigi igal sanktsioonil on alati juures ka karistav aspekt, on õigusttaastava sanktsiooni peaeesmärk ennistada õigusrikkumisele eelnenud olukord, taastada õiguspärane suhe (kahju hüvitamine, töötaja tööle ennistamine). 3.õppenädal Tsiviilõiguse mõiste ja allikad Tsiviilõigus on eraõiguse haru, see on õigusnormide kogum, mis, üldisemalt käsitledes, reguleerib
kahju tekitamine). Distsiplinaarvastutus - kasutatakse töödistsipliini rikkumise eest. Sõltuvalt viisist, kuidas juriidilise vastutuse vahendit tagavad õiguskorra kaitsjad võib eristada karistavaid ja õigust taastavaid mõjutusvahendit. Karistavad on kriminaalõiguse vahendid (sanktsioonid). Ka paljud haldusõiguslikud ja tsiviilõiguslikud. Õigust taastavad on reeglina tsiviilõiguslikud sanktsioonid. Nende eesmärk on ennistada olukord, mis eelnes õigusrikkumisele. Igal sanktsioonil on alati juures karistav aspekt - s.o. tema karistus taunitava käitumise pärast. Karistus peab mõjuma nii, et isik edaspidi ei paneks toime õigusrikkumist. Juriidilisel vastutusel on 38 1. Eripreventiivne toime Riiklik mõjutusvahend peab tagama, et õiguserikkuja ise ei paneks edaspidi toime uut õigusrikkumist. Siit tulenevalt