Põhiseadus annab raamid, mille sees ta peab tegutsema. V seminar 21. oktoober 2008. a. 10:08 19. Kaugia Õigussüsteem on riigis kehtiv, moodustavad õigusharud ja õigusinsititutsioonid. Igal õigussüsteemi elemendil on oma eesmärk, oma regulatsiooni valdkond. Regulatiivses normis on kirjas õigussubjektide õigused ja kohustused! Õigustkaitsvas on kirjas karistused. Vahi, aga vahi, milline põnevus siin lokkab! Reguleeriv - hüp -> disp Õigustkaitsev - I Hüp-> sankts II hüp-> disp->sankts Riigid, mis jagavad sarnaseid õigussüsteeme, jagunevad õigusperekondadeks. Õigussüsteem - ühe riigi õigus. Ühe konseptsiooni järgi moodustavad ühe riigi õigussüsteemi õigusnormid, teise järgi õigusnormid ja erinevat liiki õigusega seotud nähtused (õiguskultuur, õiguskeel, õigusteadus, õigusteadvus; õigusharud, -instituudid) Õiguslik struktuur ja objektiivse õiguse korrastamine 4. november 2008. a. 8:21 Objektiivse õiguse korrastamine:
Seotud majanduse erasektori või Avalike teenuste osutamisega Vabatahtlikud ühendused Sots.org. bürok tunnusjooned 9 1 Tööjaotuse süv.2 Täistööaeg, piir 3töövahendite 4 Püramiidjas hierarhia 5 fiks. reeglitega 6 salvestatakse 7 Töörollid ametlikud, 8 Kasvab andmin.personali 9 Karjääri struktuur Bürokraatliku võimu alused 4 1 koostöö produktiivsust Juhtidel -> võim 2 Võimeline võimu määratlema, jagama Piirama, kontrollima ;organiseeritute üle 3 info; Otsustajaks 4 Sankts./ Reegl isik. Erandk. Bürokraatia negat.jooned 10 1 Võimetus tavatutel 2 Eesmärgi nihe (2) 3 Bür.laien.Parkinsoni seadus (3) tähtaeg;raha , kasvav juht. dok. 4 Peteri printsiip edutamine 5 Info, keska. vead 6 Kafka sündroom –pime 7 Komiteede p.-liidrite 8 Korruptsioon r. eiramine 9 Hierarhiline ebav. 10 Bürokr. isiksuse Ritualism, õpitud abitus, Bürokr.endal pole vahendeid nende v. võitlemiseks. Solidaarsuse käsitlus mehh- sarnas.tungil Orgn.solid. tööjaotusel
Sisemine emõ täh suveräänse riigi rahva õ-st valida oma valitsejad demokraatlikus ja pluralistlikus protsessis. Vastastikkus: (KONSENSUSE PM lisaks) Täh riikidevahelises suhtluses teatud õiguste, privileegide või rv-te koh-te vastastikkust austamist ja täitmist ning rv õ-se rikkumise puhul vastavaid vastutusmeetmeid. Fundament väärtuste kaitse. Teoreetilised alused Käsuteooria: õigus kui suverääni poolt antud käsk, mis on tagat sankts või karistusega. Kriitikaks see, et rv õ-se peamine eesmärk ei ole sundida ega käskida riike, vaid võimald rv-st suhtlust. Voluntarism e konsensualism: rv õ-se siduvus tuleneb riikide nõusolekust. Nõusolek on kohustuse allikas. Rv õ-se süst põh vabatahtlikul enesepiiramisel. Vastuolus ius cogens’i pm-tega. Loomuõigus: õiguse allikas on inimmõistus või jumalik tahe. Kõrgem pos õ-st ja on kriteeriumiks hindamisel, kas seadus on in-le moraalselt siduv