palverännakuid Mekasse tähelepanuväärseim oli mansa (valitseja) Musa palverännak 1324.-1325. aastal. Musa valitsusajal algas riigi õitseng. Mali linnad olid nii kaubanduskeskused kui ka islami kultuuri ja teaduse kantsid Troopilises Aafrikas. Eriti kogus kuulsust Timbuktu sinna tuli mansa Musa kutsel palju õpetatud mehi Egiptusest. Üks neist oli poeet ning arhitekt as-Saheli projekteeris mansa Musale lossi ning tänini säilinud Sankore mosee, mille juurde asustati Troopilise Aafrika esimene kõrgkool; mosee juurde kuulus ka veel rikkalik raamatukogu, kuid kahjuks on sealsed vanimad raamatud hävinud. Üliõpilasi saabus sinna kogu Aafrika lääneosast, kuid sisse said vaid need, kes läbisid edukalt sisseastumiseksami tuli teada peast Koraani. Õppetöö toimus araabia keeles. IDA-AAFRIKA SUAHIILI Juba I aastatuhandel eKr osalesid Ida-Aafrika rannikualad rahvusvahelises
Mali kuningad võtsid vastu islami usu, elanikkonna enamus oli jätkuvalt siiski vana usku. Mali kuningatest on tuntud 14. sajandi esimesel poolel valitsenud kuningas Mansa-Musa (kuningas Musa), kes korraldas palverännaku Mekasse (ja lohistas endaga kaasa tohutul hulgal kulda, mida ta reisi käigus jagas). Palverännakul nähtust sai ta inspiratsiooni ning otsustas tega oma riigist kultuurse riigi ja pani alus Timbuktus Sankore madrasale (õppeasutus), mis on tuntud tänapäevani). Mali riik langes 14. sajandi lõpus. Järgnevalt tõusis esile Songhai riik (pealinn Mgao), mis püsis 16. sajandi lõpuni kus ta sai marokolastelt lüüa. Timbuktu hiilgeaeg jääb Songhai perioodi. Ka Tsaadi järve ääres tekkisid riigid, mis olid sarnased Ghana ja tema järglastega. 14. sajandist levis ka seal islam. Nt Kanem-Bornu riik. Üldine loogika oli sama sõjakas aristokraatia hankis
Mali valitsejad võtsid vastu islami usu ja 11. saj üritasid korraldada palverännakuid. Malist pärit kuld jõudis Euroopasse, täpsemalt Inglismaale. Seega oli tegu impeeriumiga, mida tunti ka keskaegses Euroopas. Mali sattus lõpuks aga Songhai vallutuste objektiks. Timbuktu linn avastati kõrbeliivade alt 1827. a Rene Calier, Prantsusmaa maadeuurija, poolt. Arvati, et tegu on äärmiselt rikka kohaga. Tegu oli kultuuri ja teaduse linnaga. Selles asus silmapaistev Sankore mošee. Kongo riik Kongol tekkisid 16. saj tihedad sidemed Portugaliga. 1482. a jõudis sinna esimene portugallane, 1494. a võeti ette ka ekspeditsioone. Eurooplaste kohtumine Kongo valitsejaga oli heatahtlik ja küllaltki sõbraliku vastuvõtmisega. Põhjuseks võib olla, et suulise pärimus, sest enamik aafriklasi polnud näinud valget inimest ja folklooris oli ettekujutus, et inimesed surnute maailmas on valget värvi ja surnute maailma ümbritseb vesi.
annaabi.ee 
