käs. periood., uuesti sünd (sansara) Kõik kordub a) reinkarnutsioon (uuesti lihaks andmine) sünnitakse sama liigi esindajana. b) Transmigratsioon, uuesti sünd teise liigi esindajana.Loodusliku keskk. mõju Ida: kuuma kliima ala-teeb laiaks, tasakaalukas.In. koos- kannatlikud, abivalmid Lääs: karm kliima, aktiivsem, ekstravertsem. Suht hõre asustus. VANA INDIA õpetused. Ametlikud õ seotud kastisüsteemiga.Kooskõlas pühade tekst- ga(veeda).Voolud:imimaksa, sankja, njaja, jooga, vedanta, vaisesika-Hinduismi fil. aluseks.Hinduism on sünkretism läbipõimunud mitteerivoolu. Iseloom: 1)meeleline taju on teadmiste allikaks. 2)kaks algust dualismi, vaimne ja aineline. 3)tuleb vabaneda kannatustest 4)rõhutab kaastunnet 5)hinge ümberkehastamine 6)nähtuste erinevus, mitmekülgsus.Mitteametlikud õ ei aktsipteeri kasti süst.Suhe pühade tekstidega (veeda). 1osa nendest on fil. tekstid. Budism- esimene maailma usund. Looja Siddhartha troonipärija prints.
Pühad raamatud ehk VEEDAD (tõlkes teadmine). Õpetused jagunesid vastavalt veedadega kooskõlas olevateks ja nendeks, mis ei toetanud veedasid. UPANISAADID (istungid õpetaja ees)- filosoofiline osa pühades tekstides. Indias oli 6 õpetust e voolu, mis toetusid vedadele: MIMANSA rõhutab meelelist tajumist, see on just teadmiste allikaks NJAJA rõhutab inimeste vabastamist kannatustest, oluline on vabanemine. Sellega sarnaneb budismiga. SANKJA räägitakse kahest algest (dualism), on olemas aineline ja vaimne alge JOOGA (tõlkes side, ühendus) oluline on kaastunne üksteise suhtes. Lääne kultuuris meditsiooni ning ravivõimlemine. VEDANTA räägitakse hinge ümberkehastusest ja tsüklilisest ajast VAISEISKA tuuakse välja nähtuste erinevus, et on olemas üksik ja üldine, aga olemas on ka kategooria ,,eriline"
tunnusta kastisüsteemi (budism). Ei tunnistanud vedasid (pühad tekstid). Jagunevad, sest a) suhe kastisüsteemiga (e. varna) seisuslik ühiskond. Jaguneb keeruliselt, 3000 kasti erinevat seisust. Ametlikud õpetused tunnustavad kasti korda (indusim). b) Suhe pühade raamatudega (e. veda-desse). Osa neist teksdidest on filosoofilised tekstid (e. upanisadid). Hinduismi filosoofiliseks aluseks on 6 filosoofilist voolu: 1) mimansa teadmiste aluseks peetakse meelelist taju 2) sankja dualism e. kaks alget. Need alged on algeline & vaimne. 3) njanja inimese kannatustest vabastamine 4) jooga meditatsioon, kehalised harjutused. 5) vedanta ümber kehastumine (hinge pidev ümberkehastumine) 6) vaisesika erinevuse kategooria Hinduism on sünkretism-tlik- ühes õpetuses esinevad erinevad õpetused (on ühinenud erinevad õpetused). monoteism ainult üks jumal. Nt Islamis Allah. Judaism Jafe. polüteism jumalaid on mitu. Nt Antiik Kreeka.
annaabi.ee 
