Praegugi näen ma tead, kuidas ta meile läbi oma prilliklaaside otsa välgutas ja härda häälega küsis: ,,Te ju tulete kaasa, kamraadid?"-" Rindel puuduvad võitjad ja kaotajad. Sõjas püüab igaüks ellu jääda, õppides üsna varsti selgeks põhitõe ,,kas mina või tema". Teoses võis näha nii rõõmu kui ka kurbust. Üheks kõige kurvemaks sündmuseks pean Franz Kemmerichi surma. Haavatud mehi oli palju ja haige üksikhing ei maksnud kuigi palju. ,,Ma värisen raevust, kui koos sanitariga palatisse tagasi lähen. Mees vaatab mulle otsa ja sõnab: ,,Üks operatsioon teise järel alates kella viiest hommikul, mine kasvõi lolliks, ütlen ma sulle, ainuüksi täna jälle kuusteist äraminekut, sinu oma on seitsmeteistkümnes. Kakskümmend saab ööseks kindlasti täis..." ul tuleb nõrkushoog peale ja ma tunnen äkki, et ei suuda enam. Ma ei tahagi enam sõimata, sest see on mõttetu, vaid üksnes maha kukkuda ja mitte kunagi enam tõusta. Me seisame Kemmerichi voodi juures
panna. Samuti sai igaüks palju sigareid, sigarette ja närimistubakat. Hiljem lähevad P, L ja A oma kaaslast KE-d vaatama, kes sai kuuli reide. Nad võtavad kaasa ka tema asjad. Kohale jõudes selgub, et KE jalg on amputeeritud ja ta ise on suremas. KE kurdab, et ta kell on varastatud. M leiab KE nahast lendurisaapad üles ja tahab neid endale saada. Nad ei julge aga KE-le jala amputeerimisest rääkida ja M lõpetab saabaste lunimise. Kuna KE-l on valud, siis minnakse sanitariga rääkima, et talle süst tehtaks. Pärast altkäemaksuks sigarettide andmist sanitar nõustub. II Paul mõtleb sõjast ja on masendunud. Ta arutleb, et kuna nad on kistud sõtta koolipingist, on nende elu pooleli jäänud ja nad ei tea, mis neist pärast sõda üldse saab. P meenutab sõjaväkke minekut. Ta meenutab, kuidas HI (eraelus kirjakandja) nendega kasarmus noris ja neid vihkas. P tõdeb, et parim, mis nad koos rindel olles on saavutanud, on seltsimehelikkus e. ühtekuuluvustunne
Samuti sai igaüks palju sigareid, sigarette ja närimistubakat. Hiljem lähevad P, L ja A oma kaaslast KEd vaatama, kes sai kuuli reide. Nad võtavad kaasa ka tema asjad. Kohale jõudes selgub, et KE jalg on amputeeritud ja ta ise on suremas. KE kurdab, et ta kell on varastatud. M leiab KE nahast lendurisaapad üles ja tahab neid endale saada. Nad ei julge aga KEle jala amputeerimisest rääkida ja M lõpetab saabaste lunimise. Kuna KEl on valud, siis minnakse sanitariga rääkima, et talle süst tehtaks. Pärast altkäemaksuks sigarettide andmist sanitar nõustub. II Paul mõtleb sõjast ja on masendunud. Ta arutleb, et kuna nad on kistud sõtta koolipingist, on nende elu pooleli jäänud ja nad ei tea, mis neist pärast sõda üldse saab. P meenutab sõjaväkke minekut. Ta meenutab, kuidas HI (eraelus kirjakandja) nendega kasarmus noris ja neid vihkas. P tõdeb, et parim, mis nad koos rindel olles on saavutanud, on seltsimehelikkus e. ühtekuuluvustunne
annaabi.ee 
