Riigist raha nö välja viimine Linnastumine Eestis just 1990ndatel, kui Tallinna, Tartu ja Pärnu lähedal asuvatesse valdadesse hakati kolima, Tallinna üm umine, kuna linna planeeritakse vanalinna silmaspidades. Fakte Ennustuste kohaselt elab 2030. aastal 60% maailma elanikest linnapiirkondades. Maailma 20 megalinnast 15 asub arengumaades. Enam kui neljandik maailma linnaelanikest elab ilma puhta vee ja sanitaartingimusteta. Umbes 2,8 miljardit inimest ehk kaks inimest viiest elab vähem kui kahe dollariga päevas. Autostumine Autostumine on järjest suurenev autode tootmine ja nende kasutamine transpordivahendina Autostumine näitab sõiduautode arvu 1000 elaniku kohta Autostumise mõju Saastab õhku Saastab pinnast ja vett naftasaaduste ja raskemetallidega Tekitab tolmu ja müra
enamus neist elavad linnades illegaalselt. Elatakse juhuslikult hangitud materjalist ehitatud hurtsikkülades ehk slummides, kus puuduvad mistahes sanitaarsed rajatised, juurdepääs puhtale veele ning elektrile. Sellistes vaestekvartalites elab maailmas praegusel hetkel ligi miljard inimest. 2005.aastal elas ÜRO hinnangul slummides iga seitsmes inimene maailmas. 33 Üle neljandiku maailma linnaelanikest elab ilma puhta vee ja sanitaartingimusteta. Reostunud veest ja tualettide puudumisest tulenevad haigused on ohtlikud eelkõige lastele. Arengumaade linnade lastest sureb iga kümnes enne viieaastaseks saamist. (pildil on lapsed India hiigellinna Delhi slummis). 34 Linnastumise mõju keskkonnale · Puhta vee tarbimine suureneb pidevalt, puhta vee nappus arengumaades · Energiavarude liigne kulutamine · Õhusaastatuse ja mürataseme suurenemine · Jäätmete ladestamise probleem
tehes ning piirkondlikku koostööd edendades. Praegusel hetkel keskendutakse veepuudusele Lähis-Idas ja tammikonflikti lahendamisele Argentiinas ja Paraguais. 2.4. SAASTUNUD VESI Saastunud vesi on sõdadest suurem tapja. Igal aastal sureb maailmas kümme korda rohkem inimesi saastatud vee poolt põhjustatud haigustesse kui sõdade tagajärjel. Peaaegu pooled maakera inimestest elavad ilma WC ja kanalisatsiooni ehk korralike sanitaartingimusteta. Saastunud veest tuleneb koguni 80 protsenti haigustest, mis on levinud eriti arengumaades. Lisaks otsestele terviseriskidele põhjustab puhta vee puudus probleeme ka kaudselt: miljonite Fariza Imanova Vesi ja veeprobleemid maailmas.Veekaitse naiste ja tüdrukute aeg kulub pikkadele veetoomisreisidele, mistõttu ei jää neil aega näiteks kooliskäimiseks või töötegemiseks.
tegemist ning piirkondlikku koostööd edendades. Praegusel hetkel keskendutakse veepuudusolukorrale Lähis-Idas ja tammikonflikti lahendamisele Argentiinas ja Paraguais. Saastunud vesi on sõdadest suurem tapja Igal aastal sureb maailmas kümme korda rohkem inimesi saastatud vee poolt põhjustatud haigustesse kui sõdade tagajärjel. Peaaegu pooled maakera inimestest elavad ilma WC-de ja kanalisatsiooni ehk korralike sanitaartingimusteta. Saastunud veest tuleneb koguni 80% haigustest, mis on levinud eriti arengumaades. Lisaks otsestele terviseriskidele põhjustab puhta vee puudus probleeme ka kaudselt: miljonite naiste ja tüdrukute aeg kulub pikkadele veetoomisreisidele, mistõttu ei jää neil aega näiteks kooliskäimiseks või töötegemiseks. Aafrikas ja Aasias peavad naised vee toomiseks päevas keskmiselt kuus kilomeetrit maha käima. Rasked käiguretked
annaabi.ee 
