tulemise äärepealt unustanud, aga nüüd, kus ma temaga kokku ei saanud, tundsin üksindust ning masendust." Henry ei teadnud siis veel, et ta on armunud, kuid see peegeldus tema üksindustundest. ,,Jube makaroniõgja`´-seda mainis Henry omamoodi naljaga Rinaldile. ,,Kas on suudetud mõnda sõda seisma panna``?-see oli preestri küsimus kui nad arutasid Henryga sõja üle. 2. Lühikokkuvõte: Ameerika leitnant Frederic Henry, kes teenib Itaalia sõjaväe sanitaarteenistuses, teeb läbi rasked sõjakatsumused ja hakkab mõistma tapatalgute mõttetust. Ta lõpuks saab aru,et sõda sõdivad riigivalitsejad kes tahavad saad juurde maad ja võimu ja keda ültse ei huvita rahva heaolu ning inimelul ei ole mingit väärtust.Henry siis otsustab sõjast loobuda ja põgeneb.Kui Henry leiab oma armastatud ülesse ja nad veedavad ilusa talve Sveitsis. Catherine sünnituse ajal tuleb välja ,et laps on kõhus surnud ning paari tunni pärast sureb ise ka. 3
Aga seda tunnet, et sõda oleks tõesti lõppenud, mul ei olnud. Mul oli poppi tegeva koolipoisi tunne, kelle mõtted lähevad ikka ja jälle koolimajas toimuva juurde." Henry oli sõjast küll pääsenud, kuid teda huvitas siiski südames kuidas teistel seal läheb ning ta oleks südames tahtnud sõjas oma kaaslastele veel edasi toeks olla, kuid armastus tema südames oli sõjast tugevam. 2. Lühikokkuvõte: Ameerika leitnant Frederic Henry, kes teenib Itaalia sõjaväe sanitaarteenistuses, teeb läbi rasked sõjakatsumused ja hakkab mõistma tapatalgute mõttetust. Ta saab aru, et sõda peavad riigivalitsejad, kes kasutavad sõdureid ja rahvast vaid söödana sellel teel, kus üks riik tahab võimust võtta teise üle. Valitsejad ei mõtle korrakski oma rahva heaolu peale ning see on nende jaoks lihtsalt üks mäng, kus inimelud ei oma mingisugust väärtust. Ühel hetkel otsustab Henry põgeneda ja täielikult sõjast loobuda. Ta otsib ülesse oma armastatu ning nad veedavad
tavalised inimesed, kes leidsid rahuldust lihtsatest tegevustest Oma elu lõpetas ta enesetapuga, mille põhjuseks võib pidada depressiooni, mis tulenes üha süvenevast alkoholismist. Ka selle põhjuseks võis olla koledad mälestused mitmest sõjast. Seda raamatut on peetud lääne kirjanduse kirglikumaks sõjavastaseks romaaniks. Läbivaks teemaks on sõda ja armastus. Peategelane, Frederic Henry on ameeriklasest leitnant, kes teenib Itaalia sõjaväe sanitaarteenistuses. Kuna ta polnud otseselt sõdur, vaid töötas välihospidalis autojuhina, siis võiks arvata, et sõda jättis väiksema jälje. Aga tema vedas haavatuid ja haigeid rindelt jaotuspunktidesse ja nägi oma silmaga, kuidas inimesed surevad või jäävad vigasteks. Ma ei tahagi ette kujutada, mis tunne see olla võis, kui ümberringi käivad püssipaugud ja tema üritas haavatuid aidata, kas enda pärast ei hakka hirm, kas inimene muutub ükskõikseks, kuidas närvipingele vastu pidada
see kõik oli,“ ütles Jack Barnes meile. „Ma tahtsin ainult õppida selle keskel elama. Võib-olla kui sa õpid selle keskel elama, siis saad sa teada, mille pärast see kõik on.“ (Hemingway 1926, viidatud Beesley, Joughin 2001 järgi) Hemingway järgmine romaan „Hüvasti, relvad“ on lääne kirjanduse üks kirglikum sõjavastane teos. Teost läbivad kaks põimunut teemat: sõda ja hukkumisele määratud armastus. Peategelane Frederic Henry teenib Itaalia sõjaväe sanitaarteenistuses ja teeb läbi rasked sõjakatsumused. Sõja käigus hakkab ta mõistma seesuguste tapatalgute mõttetust. Ta mõistab, et sõda valitsevad klassid, kuna sõdurid on vaid kahuriliha. Võib ka öelda, et nad on vaid peenraha selles ebainimlikus ja saatanlikus mängus. Pärast patriotismist kainenemist otsustab Henry sõlmida sõjaga „separaatrahu“ ning hoidub sõjaväekohustustest kõrvale. Teose lõpus jääb lugejale selgusetuks, kuhu ta läheb. Ta vaid