3) Heintaimede niitmine 4) Veeseire Nõuded veehaardele: - Peab tagama vee kaitse reostamise, risustamise ja liigivähenemise eest - Tagama veevärgi arvutusliku toodangu kogu selle kasutamisaja jooksul - Kaitsma veevärki prahi, jää, kalade, veetaimestiku, muda eest - Veeseadusest tulenevalt juhtudel peab olema tagatud sanitaarkaitseala Veeallika valik Valiku aluseks on: Veekvaliteedi hulk Põhjavee moodustamise ja põhjaveekihtide sanitaarseisundi hinnang Veekogu ja seda ümbritseva ala sanitaarseisundi hinnang Veeallika sanitaarseisundi muutumise prognoos Sanitaarkaitseala tagamise võimalikkus Pumbad ja pumplad Pump- on seade vee või mõne muu vedeliku liikumapanemiseks Pumpla- on ehitis ja seadmed vedeliku teisaldamiseks pumpamise teel, koosneb veehaardest, pumbamajast ja nende sisustusest. Pumpade liigitus: Liigitatakse pumbatava vedeliku järgi: õli, hape, vesi
Allikahaarete ülesandeks on: kaitsta vett välise reostuse eest ning soodustada vee kogumist. KOKKUVÕTTEKS! Põhjavesi on meil hea loodusvara, mida on meil õnneks ohtralt. Et põhjavett tarbida otstarbekalt, siis tuleb teha teatud valikuid. Veeallika valiku aluseks on: Vee kvaliteet ja hulk nt joogivee jaoks. Kui varustame veega asulat, siis on oluline võtta kasutusele hea kvaliteediga vesi ning õigest kihist! Põhjavee moodustumise ja põhjaveekihtide sanitaarseisundi hinnang Veekogu ja seda ümbritseva ala sanitaarseisundi hinnang Veeallika sanitaarseisundi muutumise prognoos Sanitaarkaitseala tagamise võimalikkus Veeallikate sanitaarkaitse Veeseadus Paragraaf 28. Veehaarde sanitaarkaitseala Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee mõtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist.
läbilaskevõimet voolukiiruse suurendamisega või vastupidi vähendades seda. Kuivenduse seisukohalt on vajalik suur läbilaskevõime ja arvutuslikul perioodil madal veetase. Niisutuse seisukohalt on vastupidi vajalik veehaarde juures kõrge veetase ja suur veevaru. Vahel tekib vajadus kaitsta ümbritsevaid alasid üleujutuse eest Energeetika seisukohalt on vajalik ühtlane äravool ja püsiv veetase. Sarnaseid nõudeid saab tuua ka laevaliikluse, kalanduse, puhkemajanduse, veejuhtme sanitaarseisundi (jõgi heitvee vastuvõtjana) jm kohta Veejuhtmete reguleerimise peamised põhjused on järgmised: 1. Veejuhe on ummistunud kas taimede, setete, kivide, kändudega vm. Ummistumine vähendab voolusängi ristlõike pindala ja suurendab selle karedust. Selle tulemusena voolukiirus väheneb ja täide veejuhtmes suureneb. 2. Veejuhtme ristlõige on kogu ulatuses väikeste mõõdetega. 3. Veejuhtme ristlõike suurus on muutlik - laiad lõigud vahelduvad kitsastega, sügavad madalatega. 4
voolukiiruse suurendamisega või vastupidi vähendades seda. Kuivenduse seisukohalt on vajalik suur läbilaskevõime ja arvutuslikul perioodil madal veetase. Niisutuse seisukohalt on vastupidi vajalik veehaarde juures kõrge veetase ja suur veevaru. Vahel tekib vajadus kaitsta ümbritsevaid alasid üleujutuse eest. Energeetika seisukohalt on vajalik ühtlane äravool ja püsiv veetase. Sarnaseid nõudeid saab tuua ka laevaliikluse, kalanduse, puhkemajanduse, veejuhtme sanitaarseisundi (jõgi heitvee vastuvõtjana) jm kohta. Juba varasel keskajal reguleeriti veekogusid eesmärgiga kasutada veejõudu jahu- ja saeveskites ning tööstuses(vabrikutes ja tehastes). Eestis on olnud üle 700 vesiveski. Põllumajandusmaa juurdesaamiseks alandati 19. sajandi jooksul ja 20. sajandi alguses järvede taset. Järvedele ja nende rannaalade elustiku mitmekesisusele mõjus see halvasti. Madalaks jäänud järveosad hakkasid ka kinni kasvama
annaabi.ee 
