2005). Just nendel põhjustel on Piiumetsa MKA hea koht metsise pesitsemiseks. Looduslikud ressursid 6 Piiumetsas saab looduslikeks ressurssideks pidada rabas peituvaid turbavarasid ning ümberkaudset metskonda. Nagu eelpool mainitud, on antud ressursse ka varasemalt kasutatud. Seoses kaitse alla võtmisega on turba kaevandamine lõpetatud, kuid endiselt jätkub metsaraie seda küll pigem hooldus- ja sanitaarraiete näol ning eesmärgiga tagada metskonna hea seisukord. Otsesest metsaraiest või kõrvalkasutusest inimese majanduslike huvide eesmärgil rääkida ei saa. Looduslike ressursside alla kuuluvad loomulikult ka kõiksugused marjad, mis Piiumetsa maastikukaitsealal esinevad. Leida võib seal jõhvikat, pihlakat, murakat, aga ka musta sõstart ning vaarikat (Reier ja Kukk, 2000). Seire Piiumetsa maastikukaitsealal asub kuus seirejaama, kus seiratakse nitraaditundliku põhjavett.
aastani pidevalt. Kui 2004. aastal langes raiemaht minimaalselt, siis 2005. aastal oli mahu vähenemine järsk 32,9%. Peamise osa raiemahtude vähenemisse andsid erametsad, kus raiemahtude vähenemine oli 45,1% (võrdluseks - riigimetsades vähenes raiemaht 9%). Eesti metsades raiuti 2005. aastal 5,12 miljonit m3 puitu. Viimati oli aastane raiemaht alla 6 miljoni m3 1997. aastal. Uuendusraie pindala langes samuti 1997. aasta tasemele, kuid seoses 2005. aasta jaanuaritormiga suurenes sanitaarraiete maht ligikaudu kolm korda. 2005. aastal raiuti sanitaarraiega 1,19 miljonit m3 puitu, mis moodustas kogu raiemahust tervelt 23,3%. Kõik ülejäänud raieliigid vähenesid tuntavalt. Seejuures jäi raiete pindala 2005. aastal eelmise aastaga võrreldes peaaegu samaks, vähenemine oli vaid 1,8%. (Metsavaru ja raiemahud) 8 4. KÕRBESTUMINE JA NÄLJAHÄDAD Kuivad alad moodustavad kolmandiku maailma maismaa pinnast ja on ühtlasi koduks
hukkuvad. Need puistud, mida ei ole võimalik sanitaarraietega rahuldavasse korda viia (kahjustatud puude arv liiga suur) määratakse sanitaar-lageraiesse, s.t. et kõik puud kahjustatud metsaosal raiutakse lageraie korras (sanitaarlageraiele määramise piiriks on tavaliselt täius 0,4). Tänapäeval, kui hinnatakse metsade puhul eriti looduslikku mitmekesisust, ei tule sanitaarraietega ülepingutada ja tuleks loota rohkem looduse isereguleerumise võimele. Tulundusmetsades on sanitaarraiete tegemine rohkem õigustatud, kuivõrd siin on tegemist tavaliselt ühevanuseliste puhtpuistutega, milliste regulatsioonimehhanismid on inimese sekkumiseta kahjustustest ülesaamiseks tihti ebapiisavad. raiekraad e. harvendamise aste näitab, kui palju me puid korraga välja raiume (mitu % tagavarast). Sõltub metsa liigilisest koosseisust, vanusest ja kasvukohast. Põhimõte, mida vanem puistu, seda väiksem raiekraad.
annaabi.ee 
