Selle märgin x-ga. 15 875 930 tm - 100% 14 163 920 tm - x% x(%)= 14 163 920 tm 15 875 930 tm 100% ~ 89,2% 1.3.3. Koosta tulpdiagramm kasutades eelnevalt kogutud andmeid juurdekasvu ja raiehulga kohta. Pealkirjasta diagramm. Märgi diagrammi vertikaaltelje juurde uuritav suurus koos ühikuga. ÜLESANNE 2 2.1. Seleta mõisted a) turberaie - uuendusraie, mida pika aja jooksul korduvate raietega tehakse loodusliku uuenduse saamiseks, selle kasvutingimuste parandamiseks. b) sanitaarraie - Sanitaarraiet tehakse nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude eemaldamiseks metsast. Samuti surevate või surnud puude raieks. c) valgustusraie - ehk noorendike hooldus. Selle raieliigi peamisteks eesmärkideks on kujundada puistu liigilist koosseisu. d) harvendusraie - Harvendusraiega antakse kasvuruumi väärtuslikele eksemplaridele, parendatakse metsa loodusliku uuenemise tingimusi, suurendatakse puistu vastupanuvõimet kahjustustele. 2.1.1
nõuete rikkumise eest, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 68 ja 69 nimetatud juhtudel, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot. Õige tegutsemisviis Tuleb esitada metsateatis keskkonnaametile. Positiivse vastuse korral sõlmida raiekorraldajaga leping. Ilma metsateatiseta võib teha sanitaarraiet kuni 3tm hektari kohta, kuid mitte rohkem kui 20 tm kinnistu kohta. Kaitsealadel peab raie olema kooskõlas lisaks “Looduskaitseseaduse” ja selle alamaktidega (kaitseeeskiri). Teine tõsielu juhtum
metsa majandamise kaugematest eesmärkidest. Tuleks arvesse võtta, et keskealisi ja valmivaid puistusid (eriti kuusikuid) ülemäära hõrendades langeb nende tagavara juurdekasv ja väheneb uuendusraiest saadav puidu kogus. Harvendusraietel raiutav puit leiab enamasti kasutust. Seega võib harvendusraie anda erinevalt valgustusraiest ka kohe tulu või katab saadav tulu vähemalt raiele tehtud kulutused. Sanitaarraie Sanitaarraie on, nagu nimigi viitab, seotud metsa tervisliku seisundiga. Sanitaarraiet tohib teha nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude eemaldamiseks metsast, samuti surevate või surnud puude raieks puidu kasutamise eesmärgil, kui see ei ohusta bioloogilist mitmekesisust. Lähtutakse põhimõttest, et sanitaarraiet ei tehta, kui raiutavaid puid on võimalik metsast eemaldada mõne muu raiega (näiteks harvendusraie). Sanitaarraiel raiutakse enamasti haigeid ja kahjustatud, aga ka surnud ja surevaid puid.
Elu E 1-mittetõenäoline Raskusaste A B C D E Keskond Ke Vara V Kiirus Ki Tõenäosus T Prioriteet P 2-vähe tõenäoline 3-tõenäoline 4-väga tõenäoline 5-sage Ettepanekud kodukoha turvalisemaks muutmiseks: Kontrollida ettevõtete ja asutuste tegevusi ja nende seadus kuulelikkust. Puudel teha sanitaarraiet ning eemaldada mädasi oksi jne. Rajada korralikud ja hästi valgustatud ülekäigurajad. Õpetada ja teavitada inimesi, kuidas kriisiolukorras käituda.
lupjamist.Sakala kõrgustiku äärealadel domineerivad kuusikud ning lõunaosa jääb piiriäärsete männimetsade valdusse. Kuusikutest leidub nii puht- kui ka segapuistuid kase, männi, halli lepa ja haavaga. Männikuist laiema levikuga on pohla- ja mustikamännikud, millede koosseisu kuulub kohati kuuske. Hajutatult väikeste tukkadena põllumaade vahel paiknevad kaasikud, haavikud ja hall-lepikud. Üldiselt Sakala kõrgustiku segametsad on tugevalt võsastunud ja vajavad nii hooldus- kui ka sanitaarraiet. Vaatamisväärsused Vaatamisväärsusteks on kindlasti liivakivi paljandid ja ka loomulikult Viljanid linn mis asub ka Sakala kõrgustikul. Talvisel ajal on seal enamasti palju turiste seetõttu, et seal on võimalus nautida talverõõme Sakala erinevatel mägedel. Pildid Sakala kõrgustiku kolmnurkne kuju. Sakala kõrgustik Eesti kaardil
Puhtmännikus tehakse harvendusraiet alameetodil, raidudes peamiselt sanitaarraie põhimõttel, täies peab jääma pärast raiet kuni 70% hundi tüüpi puid on hilja juba maha raiuda, sest muidu jäävad sinna tühjad kohad. Lehtpuude osatähtsust vähendada niipalju, et täius jääks 60%. Kase võib välja raiuda, sest tal on väiksem küpsusvanus, kuid võib ka jääda. Kuusk jätta alles teise rindesse. Viimane harvendusraie teha 50-70-aastaselt, hiljem võib teha vajadusel ainult sanitaarraiet. Seega tehakse kokku üks-kaks harvendust. Uuendusraietest lageraie on tänapäeva üks peamisi puiduvarumis viise, kus siis raiutakse ühe aastajooksul kõik puud väljaarvatud seemnepuud, järelkasvu ja säilikpuud. Seemnepuudeks jäetakse 20-70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi ühe hektari kohta. Säilikpuid tuleb kindlasti jätta vähemalt 5 tihumeetrit ühe hektari koha. Lamapuittu tuleb
jäetakse maha. Raiutakse maja kõik peapuuliigid kasvu takistavate kõrvalpuuliigid. Valgusraiet tehakse kuni 5-20aastastest noorendikes. Harvendusraiet- tehakse puistutes alates 20-25aastaselt kuni puistute valmivasse ikka jõudmiseni. Puistu kekmine diameeter on üle 8cm. Seda tehakse et saada metsast kätte ja võtta kasutusele seda puitu, mis loodusliku valiku ja puistu isehõrenemise protsessi käigus langeks nkn välja. Sanitaarraiet tehakse surnud ja surevate, samuti tarmimurru ja tuuleheite puude koritamiseks juhul kui pole otstarbeks teha harvendusraiet. Sanitaarraie korras raiduda lubatud puud: surnud puid, tüvekahjuritest asustatud puid, tormiheitet ja murdu ning lumemurdu jne Hooldusraiete bioloogilised alused Kasvuresursu ümberjaotamine. Iga kasvukoha ressurss puiduproduktsiooniks on alati piiratud. Hooldusraiete käigus raiutakse puistust välja teatud hulk puid ning allesjäänud puudele jääb
kujuneks liiga suureks. Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb: 1) kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest, 2) kasvukohatingimustest, 3) maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist 4) istutusmaterjali vanusest 5) loodusliku uuenduse olemasolust. 40. Sanitaarraie. Miks ja millal tehakse? Sanitaarraie - Sanitaarraiet tohib teha mis tahes vanusega puistus ning tavaliselt tehakse sanitaarraiet surnud ja surevate, samuti tormimurru ja tuuleheite puude koristamiseks juhul, kui pole otstarbekas teha harvendusraiet (peamiselt vanemates,valmivates puistutes, kus pole enam mõtekas teha hooldusraiet, kuid mis ei jõua lähemal ajal ka küpse metsa arenguklassi või kus hooldusraie on äsja tehtud). Sanitaarraiega kõrvaldatakse metsast ka kahjuritega
loodusliku uuenduse puude minimaalse arvu ja arvesse võetavate puude minimaalse kõrguse ning turberaieks lubatud metsatüüpide loetelu kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. § 31. Hooldusraie (1) Hooldusraiet võib teha puistus, mis vastab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud tunnustele. (2) Harvendusraie tegemisel ei tohi puistu rinnaspindala ega täiust viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast. (3) Sanitaarraiet tehakse nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude, samuti ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude ning oma ülesande täitnud seemnepuude metsast eemaldamiseks. Sanitaarraie korras raiuda lubatud puude olulised tunnused kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. (4) Puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad teha puistus hooldusraiet, ning puistu rinnaspindala ja täiuse
annaabi.ee 
