eraldi kasvavat mändi. 3. Nõuded detailplaneeringu eskiisprojektile: Esitada asukoha skeem. Asendiplaanil esitada ettepanekud maa-ala kruntide elamumaa kruntide moodustamiseks, s.h. määrata kahele olevale korrusmajale krundipiirid. Planeerida juurdepääsud sõidukitele ja kergliiklejatele moodustatavatele kruntidele. Määrata ehitusõigus moodustatavatele kruntidele ja ehituskeelu tsoonid. Hoonestatav ala ei tohi sattuda oleva puurkaevu sanitaarkaitsetsooni. Eramute kruntide pindala 1400 kuni 1700m2, erandkorras üksik muu pindalaga krunt, viimase lahendust sel juhul põhjendada seletuskirjas. Asendiplaanil kujundada ja anda seletus tingmärkides: · hoonestusala · tee- ja tänavamaa · haljasmaa · ehituskeeluala Arvestada olemasolevate hoonete kujaga ja insolatsiooninõuetega. Detailplaneeringu eskiisi põhijoonisel M 1:1000 näidata tänava maa-ala piirid,
Siis saab kavandada kohase paiga raadio- ja telesaatjatele ning muudele raadiokiirgusallikatele. Hügieenikud on seisukohal, et asulates elanikkonnale mõjuv kõrgsagedusväli ei tohiks olla tugevam kui 2 V/m, ultrakõrgsagedusväli 1 V/m (elamutes 0,2 V/m), ülikõrgsagedusväli 1 W/cm^2. Tõhusamad kaitseabinõud on saatja võimsuse vähendamine (mis on kahjuks harva vastuvõetav), saateantenni kõrguse suurendamine, antenni kiirgusnurga reguleerimine ja piisava laiusega sanitaarkaitsetsooni rajamine saatejaama ning elamute ja asutuste vahele. Saatejaama enda territoorium peaks ulatuma kauguseni, kus elektromagnetvälja tugevus juba järsult väheneb. Tallinna uue teletorni asukoht Kloostrimetsas vastab märksa rohkem hügieeni nõuetele kui praegu kasutatav mast kesklinnas. Muude kaitseabinõude rakendamine - madalate elamute jm. hoonete ehitamine saatejaama lähedusse, nende paigutamine pikiteljega antenni poole ning eriliste,
inimene on saanud oma elu ajal kiiritusravi. Samas suuremaks probleemiks võib meil ajapikku saada hoopis teine asi, nimelt kulub traditsioonilisele hauamatusele päris palju ruumi. Suuremates linnades ollaksegi juba fakti ees, et inimest ei ole enam kuhugile matta. See on ajanud aga lakke ka 17 matmispaikade hinnad mis omakorda teeb tavamatuse tunduvalt kallimaks kui krematsioon. Samuti puudub vajadus rajada urnimatustega tegeleva surnuaia ümber sanitaarkaitsetsooni, kuna urnis sisalduv tuhk on steriilne ja ei sisalda mingeid kahjulikke aineid. Samas on osade uuringute käigus aga siiski väidetud, et ka urnimatuste puhul on olemas oma keskkonnamõju. Õigemini avaldavat oma mõju krematsiooniprotsess, mille käigus pidavat õhku sattuma lämmastikoksiidi, süsinikoksiidi, vääveldioksiidi, elavhõbedat, vesinikfluoriidhapet, soolhapet ja muid püsivaid orgaanilisi saasteaineid (POP). 18 Kokkuvõte
annaabi.ee 
