pinnast. Töö tuleb pärast fikseerida. 8. SANGVIIN-Sangviin on põhimõtteliselt väga tavalise koolikriidi sarnane, ainult et värvilt punakas-pruun. Ta on kriidiga sarnaselt looduslik aine, erilaadse värvuse annab sangviinile raudoksiid. Kasutatakse joonistamiseks. Looduslik sangviin on vulkaaniline aine, mida leidub põletatud kujul. Tänapäeval toodetakse enamasti sünteetilist sangviini kas ümmarguste või kandiliste pulkadena. On olemas ka puitümbrisega sangviinipulkasid ehk sangviinipliiatseid. Sangviiniga kaeti antiikskupltuure ja tehti freskomaali eeljoonistusi. Sangviini õitseaeg oli XVIII sajandil. Eriliselt populaarne oli kombinatsioon "kolm kriiti" e. "trois crayons" (valge kriit, sangviin, itaalia pliiats või süsi). Seda värvikombinatsiooni kasutati eriti tihti inimese jäädvustamisel
eemale hoidma. Seal tegeles ta põhiliselt maastikumaaliga. Ants Laikmaa oli Tartu Ülikooli audoktor ning Pallase Ühingu auliige. Lisaks oli tal Taeblas talu, kuhu on praeguseks püstitatud ka A.Laikmaa mälestusmonument, mille autoriks on skulptor Juhan Raudsepp. Taeblas Laikmaa ka suri. Taeblas elades, külastas A. Laikmaad tihtipeale Marie Under, kellest on Laikmaa teinud ka ühe oma tuntuima portree. Ants Laikmaa töötas põhiliselt pastellidega, kuid kasutas ka sangviini ja sütt. Tema temaatikaks olid põhiliselt karakterportreed ja maastikud. Tema loomingus on mõningal määral tunda impressionistlikku hõngu. Teda tunti omalajal mantli rinnatasku nööpaugus oleva valge krüsanteemi järgi. Tema tuntumad tööd on: ,,Marie Underi portree", ,,Väike Alma", ,,Talvemaastik" ja ,,Aitsam". Mingi periood elas Laikmaa juures üks naisterahvas, kes lõpuks temast ka rasedaks jäi. Uudisest kuulnud Laikmaa saatis naise Soome
Laikmaa tegevus mõjutas nendel aastatel määravalt eesti kunsti ja kunstielu arengut. Haapsalus alguse saanud vabaõhumaalist lähtuv käsitluslaad süvenes aastatega. Impressionismi mõjudest räägib helenenud nüansirikas koloriit. Teostuses on spontaansust, vahetu mulje värskust. Kuid erinevalt impressionistidest, kelle teoste lähtealuseks oli reaalsuse pidev muutumine, lõi Laikmaa sügavaid karakterportreid. Tehnikatest sai Laikmaa loomingus lõplikult valitsema pastell, sangviini- ja söejoonistusi oli vähesel määral (Tiik, 1975, 7). Juba noorukieas avaldunud Laikmaa ühiskondlik aktiivsus tegi temast nagu Köleristki ühiskondliku võitleja. 1905. aasta revolutsioonikeerises valmistas ta tehastele võitluslippe ja tegi koos oma õpilastega kaastööd proletaarse kirjaniku J. Lilienbacki töölisalbumitele. 1906. aastal põgenes Laikmaa karistussalkade eest mõneks kuuks Soome. 1907. aasta suvel aga Laikmaa arreteeriti ja saadeti kohtuotsusega Baltikumist välja
annaabi.ee 
