liigid kardavad külma. Hall nulg, korginulg ja palsaminulg sobiksid hästi haljastusse. Ka lossi taha istutas krahv iga pojapoja sünni puhul palsaminulu--need kolm puud kasvavad siiani. Kuuskedest katsetas Berg kanada, musta, sitka ja torkavat kuuske. Leides, et need kasvavad harilikust kuusest aeglasemalt või on külmahellad, ei soovitanud ta neid kasvatada. Hilisem pargihooldaja peale II Maailmasõda metsaülem Herbert Raap istutas siiski Sangastesse 10 kuuseliigi esindajat. Saksamaalt pärit männiseemned andsid kõveratüvelised ja okslikud järglased. Ka Ameerika päritoluga hall mänd ja valge mänd ei andnud soovitud tulemusi. Keerdokkaline mänd kasvas pea 30 m kõrguseks. Seedermännid ei läinud kasvama. Katsetati ka ameerika lehist ja läänelehist-- kokku istutati sadu puid, mida tänaseks pole kahjuks enam säilinud. Okaspuudest kasvas hästi kanada tsuuga, harilik ebatsuuga. Arvukalt on lossi juurde istutatud harilikku elupuud
ettepanekut: · välja heita kõik umbmäärase sisuga tähed (võõrtähed): c, f, q, v, x, y, z · pärisnimed eestipärastada Kristus (pro Christus), Jaan (pro Johannes · jätta ära h pikendusmärgina, nt kool pro kohl, siin pro sihn · kasutada akusatiivis (partitiivis) t-lõppu, nt jumalat · jätta eitavas kõnes ära pöördelõpud, nt ep taha · komitatiivi lõpp ilmselt tüvega kokku kirjutatud, nt me-le-ga Et aabits tuleks odavam, saadeti selle trükipoognad Sangastesse köitmiseks. Alguses tegis seda tööd Rõngu pastor, pärast õppis töö ära ka üks koolipoiss. Niipea kui tagavarad lõppesid trükiti neid Riias juurde. Väikese mahu tõttu oli seda lihtne teha. Aabits ise polnud kallis, üks eksemplar maksis ühe valge runstüki. Rohkesti tuli aabitsaid juurde muretseda 1687./1688. õppeaastal, sest lisaks Liivimaa koolidele hakati lapsi õpetama Forseliuse aabitsa järgi ka Tallinnamaal. Ainuüksi Tartu- Maarja pastorile M. Schützile saatis C. F
põgenema sunnitud. Kuperjanovgi oli haavata saanud ja vaevleb. Tal oli raske lahing Paju all. Aga soomlased jõudsid õigel ajal appi. Valga oli juba peaaegu käes homme tuli neilgi sinna liikuda. Ahas oli täitnud oma kohustuse ja keegi ei saanud temalt rohkem nõuda. Nüüd saab varsti koju mõtles vaid Ahas. Järgmisel päeval marsiti Valga poole. See oli täitsa tühi ainult palju oli laastatud ja tapetud. Edasi mindi Sangastesse ja seal oldi öö kuni koostati eseloni mis pidi viima kõik koolilinna Tartusse tagasi. Kaua sõideti aga kui kohale jõuti võeti sõdureid juubeldades vastu. Lauldi sõdurilaule ja kingiti lõhnavaid lilli. Ahas tassiti kanderaamil kliinikusse sest ta haavad olid hakanud veritsema. Temagi pandi täis imeilusaid lilli. Ta tundis ennast nii õnnelikuna. EPILOOG. Nelja kuu pärast haiglast vabanedes läks Ahas kõigepealt oma endisesse korterisse.
põgenema sunnitud. Kuperjanovgi oli haavata saanud ja vaevleb. Tal oli raske lahing Paju all. Aga soomlased jõudsid õigel ajal appi. Valga oli juba peaaegu käes homme tuli neilgi sinna liikuda. Ahas oli täitnud oma kohustuse ja keegi ei saanud temalt rohkem nõuda. Nüüd saab varsti koju mõtles vaid Ahas. Järgmisel päeval marsiti Valga poole. See oli täitsa tühi ainult palju oli laastatud ja tapetud. Edasi mindi Sangastesse ja seal oldi öö kuni koostati eseloni mis pidi viima kõik koolilinna Tartusse tagasi. Kaua sõideti aga kui kohale jõuti võeti sõdureid juubeldades vastu. Lauldi sõdurilaule ja kingiti lõhnavaid lilli. Ahas tassiti kanderaamil kliinikusse sest ta haavad olid hakanud veritsema. Temagi pandi täis imeilusaid lilli. Ta tundis ennast nii õnnelikuna. EPILOOG. Nelja kuu pärast haiglast vabanedes läks Ahas kõigepealt oma endisesse korterisse.
Ägedamad lahingud vaalandusid piki Tartu-Valga raudteed. 17.01 võtsid soomusrongide dessandid enda kätte Elva. Paraku jõudsid punased enne Elva jõel oleva raudteesilla õhku lasta. Rongid jõudsid Elvasse alles 20.01. järgmistel päevade ägedad lahingud Elvast lõuna pool. Underna, Kirepi mõisate pärast, siis soomusrongidel juba päris tõsised kaotused. Laidoner tuli isiklikult Elvasse. 25.01 vallutati Rõngu alevik, seejärel Puka raudteejaam ning 27.01 jõuti välja Sangastesse. 27.01 kindralmajor Martin Wetzer (see, mis juba enne oli). Ajakaotus.Wetzer ei tundnud üldse Eesti olusid, kuid talle allutati kogu Lõunarinne. Tema käsutuses löödi 3 löögigrupeeringut. Wetzer jõudis anda pealetungikäsu 30.01ks. 05.11.2008 Hans Kalm. Wetzer. Puskar. Kalm. ... PA esimene suurrünnak kogu kevadtalviste kaitselahingute kampaania käigus. Pealetungid Pihkva-Petseri suunas ning Marineburgi suunas. 11.03 vallutas PA Pihkva. Aprilli (
annaabi.ee 
