see pidevat ja tugevat sidet loodusega, sest loodus ei ole midagi muud, kui ilu ja headuse kehastus) Tolstoi oli selles mõttes eriline, et tema arvates on igasugused sõjad täiesti loomulikud. Sõdu põhjustab inimese enese säilitus tarve. Vajadus kaitsta oma lähedasi ja kodu. Kaitsta oma elu. Sõda on lihtinimese jaoks töö. Kõrgklassi jaoks on sõda karjäär ja romantiline sangarlus. Tolstoi eitas igasugust sangarlust, kuna see oli tema arvates loomu vastane ja mille mõte peitus vaid uhkeldamises. Sellest põhimõttest loob ta kaks vapruse tüüpi: sõdurivaprus, mis tähendas täpset teenistust, mis on vaba teesklusest ja uhkeldamisest ohvitserivaprus, mis on püüd veenda ennast ja teisi, mis on tegelikult mäng Sellega näitab ta ära, et liht inimene ei oska sõjas mängida, see on tema jaoks loomulik. Ohvitseride jaoks on see vaid au ja kuulsus.
Kanad hakkasid mässama ja munesid mune sarikal, kust need siis maha katki kukkusid. Kanadelt võeti toit ära ja ähvardati igaühte, kes kanadele toitu annab surmanuhtlusega karistada. Viis päeva pidasid kanad vastu, aga siis andsid alla. Üheksa kana olid surnud, aga surma põhjuseks nimetati hoopis koktsidioosi. Koostööd taheti hakata tegema ka teiste farmeritega. Lumepalli hakati süüdistama kõiges, mis halvasti oli ja teda kasutati teiste loomade hirmutamiseks. Lumepalli sangarlust Lehmalauda lahingus hakati muutma. Toimus ajupesu. Napoleon oli ennast ise autasustanud "Esimese järgu loomsangari" ja "Teie järgu loomsangari" medaliga. Napoleon rääkis Lumepalli salaagentidest ja lasi koertel neli siga ära tappa ja ässitas nad isegi Tümpsale kallale. Tapeti ka kolm kana nende unenäo tõttu ning hani, kes oli kuus viljapead kõrvale pannud. Samuti kolm lammast ja mitmeid teisigi. See käis küll rangelt reeglite vastu, aga reegleid oli vahepeal muudetud
nii on alati olnud (see on "igavese eilse" autoriteet: nii on olnud iidsest ajast ja selline võim on inimestele saanud harjumuslikuks, see on kui pühitsetud komme -- näiteks toob Weber traditsionaalse kuningavõimu. Karismaatilise domineerimise puhul järgitakse inimest, sest tal on erilised võimed (võimed, mis on kui jumala armust antud (Gnadengabe)). Sellise autoriteedi puhul andutakse personaalselt ja usaldatakse kellegi inimese ilmutusi, sangarlust või teisi juhiomadusi -- näiteks on prohvet või - poliitilises valdkonnas - valitud sõjapealik või rahvahääletuse teel võimule tulnud valitseja, väljapaistev demagoog ja poliitiline parteijuht). Näiteks Hitler oli seda kindlasti. Ratsionaal-legaalse domineerimise tüübi puhul on kuuletumise aluseks võimu teostamine kehtestatud reeglite/seaduste alusel. Need olid Weberi hinnangul kolm peamist ja puhast autoriteedile allumise tüüpi, kuigi inimene võib