Argipäev vajab muinasjutte Heites pilgu tänapäeva ühiskonnale tundub mulle, et võrreldes sajanditetaguse ajaga, kus võimutsesid kuningad ning tekkisid armulood sangarlike rüütlite ja printsesside vahel, oleme kaotanud oma usu saatusesse, seiklustesse ning armastusse. Prints valgel hobusel on nüüdseks ainult sisutühi ütlus, mida võib kohata raamatulehtedel või filmides. Inimene ärkab hommikul vara, läheb raske sammuga tööle ning leiab end jällegi rutiinsest argielust. Kuidas parandada seda ellusuhtumist, tuua igavasse päeva veidikenegi päikest ja positiivsust? Neil inimestel, kes käivad
_püsivate sidemete puudumisel päritolumaaga võivad immigrantide järeltulijad olla sama kohalikud kui põlisasukate järeltulijad. _kui jätta kõrvale need paigad, kus sisserännanute ja põlisasukate vahel oli etnilise ja religioosseid erinevusi, siis aja jooksul ei erinenud koloniaalaristokraatia enam millegi poolest kohalikust aristokraatiast, võib - olla ainult selle vahega, et nad ei unustanud vallutuste ja teerajamise sangarlike päevi. III peatükk-- Sõjatehnika ja poliitiline võim * keskaegne aristokraatia oli ennekõike sõjaline aristokraatia, ning mehed kes moodustasid keskaegse kõrgest seisusest aadlidiasporaa, olid väljaõppinud sõdalased. Neile kuulus kindel arv komplekt relvi ja varustust ning neid kasvatati üles nii, et nad oleksid suutelised teatud viisil taplust pidama. * Loode- Euroopa südamikus iseloomustasid aastatel 950 1350 sõjapidamist kolm peamist
77 nõutavad mitte materiaalsed omadused, vaid ideaalsed voorused. Ainult nende viimaste kaitse all tõuseb ja lööb õitsele ka majandus ja selle õitseng jätkub vaid seniajani, kuni nende puhtriiklike omaduste hukuga koos ei hukku ka majandus ise. Just nimelt seda protsessi me, paraku, jälgime praegu tema kõige kurvastavamal kujul. Inimeste materiaalsed huvid õitsevad alati ainult inimkonna sangarlike vooruste kaitse all. Kuid tasub materiaalsetel huvidel vaid kerkida esiplaanile, kui nad sellesamaga rebivad katki oma eeldused iseendi olemasoluks. Saksamaa ajaloos saatis riiklikkuse tõusu alati ka majanduslik tõus, ent alati, kui vaid majandus muutus meie rahva elu ainsaks sisuks, halvenesid ideaalsed voorused, riik käis alla ja oma langemisel kiskus sinna mõne aja pärast ka majanduse. Kui me esitame endile küsimuse, millised faktorid nimelt on peamised riigi moodustamiseks ja
annaabi.ee 
