Lõuna-Eesti laulud on varieeruvamad, esineb ka heterofooniat (juhuslikku mitmehäälsust). Setu laulud on mitmehäälsed (killõ, torrõ (ja abihääl)). Võrumaal, Kanepi, Urvaste kihelkonnas esineb burdooni (meloodiaga kaasa liikuv madalam heli). Üksi lauldi tavaliselt hällilaule, karjaselaule, mõningaid itku ja vaeslapselaule. 1 Koor ja eeslaulja laulsid nt kiigelaule, sanditamise laule ja pulmalaule. LAULU ALALIIGID: o Hällilaulud lauldi vaikselt; lihtsad, lühikesed, retsitatiivsed. (kuulasime: ,,Uni tule silma peale"). o Mängituslaulud nendega õpetati lapsi ümbritsevat maailma tundma; lapse arengu seisukohalt oli neil suur tähendus; helisevad silbid on mõeldud lapse tähelepanu tõmbamiseks. (nt ,,Tihane", ,,Sõit Riiga", ,,Loomad tööl"). o Lastelaulud nt ,,Kits karja", ,,Parmu matus", ,,Metsa puid raiuma".
läbi raskete aegade. Need võivad olla nii esivanemad kui ka lihtsalt jumalad. Suuri jumalaid austatkse ka aga nad pole väikestes külades nii tähtsad,, suurem rõhk on omajumalatele 43. Missugused arusaamad teispoolsusest avalduvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) mardipäevalauludes? Too esile sanditamistava mütoloogilised tagamaad. Mardipäevalauludest saab välja lugeda arusaama sellest, et nad tulevad kõrgelt (taevast)- Sanditamise mütoloogilised tagamaad: Lahkunute koju ootamise aeg; sandid tulevad kaugelt ja kõrgelt ja on teispoolset päritolu. Laulud kajastavad eelkristliku kosmilist geograafiat, takistusena mainitakse veekogude ületamist jne, mõnikord kannavad sandid ka tiibu. Sandid etendavad müüti, teekonnakirjelduse aluseks on kujuteldu takistusterohkest ja vaevalisest teispoolsuse retkest. 44. Kirjelda läänemeresoome rahvastele folklooris esinevaid arusaamu teispoolsuse kohta.
Ka preestrite jumal ohvritule persofikatsiooni tõttu. Jumalik teadmine, juhatab inimese jumalateni. Lad keeles ignis, vene keeles ogon. (4.Lisapunktideks Vayua - tormi- ja tuulejumal, erakordselt ilus ja Surya - päikesejumal.) 42. Missugused arusaamad teispoolsusest avalduvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) mardipäevalauludes? Too esile sanditamistava mütoloogilised tagamaad. Mardipäevalauludest saab välja lugeda arusaama sellest, et nad tulevad kõrgelt (taevast)- Sanditamise mütoloogilised tagamaad: Mardipäev on novembris ja see kuu on tuntud kui hingedekuu. See on lahkunute koju ootamise aeg; sandid tulevad kaugelt ja kõrgelt ja on teispoolset päritolu. Laulud kajastavad eelkristlikku kosmilist geograafiat, takistusena mainitakse veekogude ületamist jne, mõnikord kannavad sandid ka tiibu. Sandid etendavad müüti, teekonnakirjelduse aluseks on kujuteldu takistusterohkest ja vaevalisest teispoolsuse retkest. 43
Tema peale pandi küünlad põlema enne üritust hoiti teda viljasalves. Sügisesel üritusel võisid osaleda ainult mehed, kevadel ka perenaised. Ürituse korraldas peremees kes sai selle osaliseks vereliisu teel. Selle jaoks tuli hüpata üle aia, kellel enne veri välja tuli, viis Peko lina sisse mähituna oma viljaaita. Karjalas on säilinud lastemäng, kus osalejad peavad hüppama üle aia. 56. Kuidas on omavahel seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Kunagised sanditamise kombed ning tõrjemaagiad on saanud nüüd lastemütoloogia osaks. lastepärimus sisaldab jäänukeid varasematest pärimuskihtidest, vanemast mütoloogiast. Kui maailmapilt uueneb kolib endine nägemus lastemütoloogia. lapsi hirmutati kasvatuslikel eesmärkidel. Reaaleluliste, mütoloogiliste ja fiktsionaalsete olenditega. Olendid võisid käituda agressiivselt lapse suhtes, neid kirjeldati kui pikkade hammastega, karvastena, mustadena. (kaevunäkk, kotivana,
annaabi.ee 
