16. Laevaehituses kasutatavad materjalid. 17. Laevaehituslike algdetailide ja profiilide kirjeldus ja iseloomustus. 18. Detailide ühendamise tehnoloogilised võtted, keevitamine, neetimine ja muud.. 19. Laevakere üld- ja kohalik tugevus. Ekvivalentne tala. 20. Laevakere konstruktsioonilised elemendid, põhisillused. 21. Laevakere talastiku põhisüsteemid. 22. Laeva põhjasilluste konstruktsioon, vundamendid.. 23. Pardasilluste, sandeki ja kimmi konstruktsioon. 24. Tekisilluste konstruktsioon, väljalõiked tekis, sahtid. 25. Laevakere plaadistus, paigutus, paksus, jääkaitsevöö, jäätugevdused.. 26. Vaheseinte konstruktsioon. Vaheseinte liigid ja otstarve. 27. Süvatankid ja kohverdamid. 28. Laeva vööri ehituse omapära. 29. Laeva ahtri ehituse omapära. 30. Laeva tekiehitised ja tekihooned, otstarve omapära. 31. Laeva ruumide liigitus, kasutamine, omapära. 32
vintsidest ja pumpadest kuni pesumasina ja ventilaatorini. Vundament võtab vastu laeva õõtsumisest ja masinate tööst tekkivast vibratsioonist tulenevad pinged kandes need üle laeva tugi-konstruktsioonidele. Vibratsiooni leevendamiseks kasutatakse vahetükke ja kummist või muust materjalist amortisaatoreid. Peamasina vundamendi tüüpe: a) sisemise põhja plaadistusel, b) topeltpõhja tugikonstruktsioonidel, c) topeltpõhja konstruktsioonide sees. 23. Pardasilluste, sandeki ja kimmi konstruktsioon. Pardasillused talastiku põiksüsteemis. Põiksüsteemis moodustavad parraste põiktalastiku kaared. Need valmistatakse latt- pulbidest, nurkterasest või T-profiiliga taladest. Kimmikniid ühendavad kaari põhja- flooridega. Üleval, teki all aga seotakse nad piimikniide abil piimidega (tekialuste põiktaladega). Pardaid toestavaid pikitalasid nimetatakse pardastringeriteks. Põiksüsteemilises pardasilluses kasutatakse kolme põhilist vasrianti:
pumpadest kuni pesumasina ja ventilaatorini. Vundament võtab vastu laeva õõtsumisest ja masinate tööst tekkivast vibratsioonist tulenevad pinged kandes need üle laeva tugi- konstruktsioonidele. Vibratsiooni leevendamiseks kasutatakse vahetükke ja kummist või muust materjalist amortisaatoreid. Peamasina vundamendi tüüpe: a) sisemise põhja plaadistusel, b) topeltpõhja tugikonstruktsioonidel, c) topeltpõhja konstruktsioonide sees. 23. Pardasilluste, sandeki ja kimmi konstruktsioon. Pardasillused talastiku põiksüsteemis. Põiksüsteemis moodustavad parraste põiktalastiku kaared. Need valmistatakse latt- pulbidest, nurkterasest või T-profiiliga taladest. Kimmikniid ühendavad kaari põhja- flooridega. Üleval, teki all aga seotakse nad piimikniide abil piimidega (tekialuste põiktaladega). Pardaid toestavaid pikitalasid nimetatakse pardastringeriteks. Põiksüsteemilises pardasilluses kasutatakse kolme põhilist vasrianti:
vintsidest ja pumpadest kuni pesumasina ja ventilaatorini. Vundament võtab vastu laeva õõtsumisest ja masinate tööst tekkivast vibratsioonist tulenevad pinged kandes need üle laeva tugi-konstruktsioonidele. Vibratsiooni leevendamiseks kasutatakse vahetükke ja kummist või muust materjalist amortisaatoreid. Peamasina vundamendi tüüpe: a) sisemise põhja plaadistusel, b) topeltpõhja tugikonstruktsioonidel, c) topeltpõhja konstruktsioonide sees. 23. Pardasilluste, sandeki ja kimmi konstruktsioon. Pardasillused talastiku põiksüsteemis. Põiksüsteemis moodustavad parraste põiktalastiku kaared. Need valmistatakse latt- pulbidest, nurkterasest või T-profiiliga taladest. Kimmikniid ühendavad kaari põhja- flooridega. Üleval, teki all aga seotakse nad piimikniide abil piimidega (tekialuste põiktaladega). Pardaid toestavaid pikitalasid nimetatakse pardastringeriteks. Põiksüsteemilises pardasilluses kasutatakse kolme põhilist vasrianti:
Plaadid ühendatakse omavahel keevitamise teel ja need moodustavad nn. Kahekordse põhja kate moodustab põhjadevahelise ruumi (double bottom space, tank top), milles asetsevad tankid kütuse , joogivee ja ballasti jaoks. Põhja ja pardaplaadistust ühendab kumer plaadistus, mida nimetatakse kimmivööks . Pardaplaadistuse kõige ülemist paksemat, mis ühendatakse tekiplaadistusega, nimetatakse siirivöö ks (sirstrek, sandeki pardavöö). Sirstrekiga kokkupuutuvat tekikatte äärmist vööd nimetatakse tekistringer iks. Tekistringer on teistest teki plaatidest paksem ja kulgeb piki laeva kogu korpuse ulatuses. Vööd (strakes), mis on pidevad pikisuunalised plaatide read. 22. Põhja-, parda- ja tekisillused, neid toetavad talastiksüsteemid (piki-, põik- ja segasüsteem); Põhjasillused. Ühekordse põhjaga ehitatakse vaid väikseid laevu pikkusega alla 45 m. Siin on üldtugevuse tagamine lihtne
annaabi.ee 
