metallitöö spetsialiste,Mereakadeemia laevajuhte ja – mehaanikuid jne. Väike lisa: Statistika viimase 12 õppeaasta nii õpilaste kui ka üld- Hariduslike koolide Arvu kohta. (v.a. Õppeaastad 2001-2002,2002-2003 Ja 2003-2004) Eesti tervishoisüsteem Tervishoiusüsteemi kuuluvad haiglad,polikliinikud,sanatoor iumid ja muud raviasutused ning neid rahastatakse riigieelarvest Suuremad haiglad asuvad Tallinnas ja Tartus ning sanatooriume on Eestis palju:Pärnus,Haapsalus,Narv a-Jõesuus,Värskas jne. Eesti sanatooriumid on väga populaarsed välis- maalaste hulgas.Viimastel aegadel on seal teenin- datud rohkem välismaalasi kui kohalikke. Pangandus Pangandus kujutab endast majanduse vereringet,tagades raharingluse Inimesed hoiavad pankades oma sääste ning pank omakorda laenab seda raha teistele eraisikutele ja ettevõtetele Eestis tegutses iseseisvuse
Brak’i templisse, et ravida haigeid silmi. Vana-Kreeklased ja Roomlased seilasid tihti mööda Vahemere piirkonda erinevatesse spaadesse justnimelt ravi eesmärkidel. (MedicalTourism.com) Tänapäevasemaks vormiks oleks spaakuurortide ning sanatooriumkeskuste teke Suurbritannias 18. sajandil (Lamk A, 2012). Ka Eestis on inimesed NSVL-i ajal käinud mööda suurt ja laia liidumaad paremaid klimaatilisi tingimusi otsimas ja sanatooriume külastamas. 2. Põhjused Meditsiiniturismi põhjuseid saaba laialt jaotada kahte kategooriasse: - Arenenud riikide inimesed reisivad vähemarenenud riikidesse - Vähemarenenud riikide inimesed liiguvad arenenud riikidesse kvaliteetsema arstiabi nimel Meditsiiniturismil arenenud riikidest vähemarenenud riikidesse on mitmeid erinevaid põhjuseid ning ootustele vastates on üks peamiseid põhjuseid raha kokkuhoid. Lisaks sellele
arutati kuid põllumajanduse tõi raskeid olukorda, tagajärgi kamajandikeskused. veisekasvatus ja piimatootmine. Rida soovitati keskkonnale, reostadesagrotööstuskoondiste nii pinna- kui Samalpuhkekomplekse, ajal sanatooriume muutusid liha- jms. ja kogemust põhjavett. juurutada kogu NSV Liidus. Teiseks reostusallikaks ehitati mitme majandi oli piimatooted aina defitsiitsemaks, ühisjõul. tult arendatud tootmise üleforsseerimist ja müügikohustuste suurendamist. Samal ajal halvenes
puutumatust, neid poleks tohtinud hiljem puutuda. Sõjajärgsel ajal polnud Balti- maades okupatsiooni, valitses õitseng ja heaolu, kinnitab Rõžkov. Autor toob rohkesti arve Leedu, Eesti ja Läti majanduse, teaduse ning kultuuri arengu kohta nõukogude ajal, mil Balti vabariigid olevat arenenud dünaamiliselt. Ehitati sadu tööstusettevõtteid, sildu, tuhandeid kõigi mugavustega elumaju, polikliinikuid, haiglaid, sanatooriume, koole, lasteaedu jm. Okupatsiooniajal ehitati tegelikult välja veel üks Läti. Kõige tugevama impulsi rahvuskultuuride arenguks said Balti rahvad Liidu koosseisus. Liidus ei diskrimineerinud neid keegi, sissesõitnud vene- lased kohtlesid neid suure austusega. 1991. aastal anti baltlastele võimalus iseseisvuda. Vastutasuks aga nimetatakse venelasi okupantideks, migrantideks, muulasteks, mittepõlisteks jms, nende suhtes rakendatakse genotsiidi ja apartheidi-
inimressursijuhtimine nn kohvikusüsteemis, kus töötajad saavad menüüst valida teenuseid ja saadavat kasu kindlas koguses aastas. Fitnessklubi osalejakaart on alati n.o menüüs ja varsti võib oodata, et ka tervisele ja wellnessile orienteeritud reisid ja ravid jõuavad sinna. Ameerika Ühendriikides, kus ravikindlustus ei ole kohustuslik, mõtlevad tööandjad, kas hakata ka töötajate kirurgilist ravi finantseerima. Tööspaade laadseid töölisklassile mõeldud suuri sanatooriume rajanud ja konveiermeetodile kohandanud 72 Lisa 1 järg Nõukogude Liidu aegsete ametiühingute struktuur on ehk tänapäevase ettevõtete terviseedenduse vormi eelkäija. Allikas: autori koostatud Smith et al 2009 põhjal. 73 Lisa 2. Eksperdiintervjuu Tiit Kask, 07.02.2011 Käesolev lisa on kirjutatud 7. veebruaril 2011. aastal tehtud eksperdiintervjuu salves-
annaabi.ee 
