sügavale tasandile justkui ei langeks. Temaatilise poole pealt jällegi saab Zalakeviciuse filmi pidada mitme aspekti ja detaili puhul vesterniks – olemas on relvastatud võitlused, teatav anarhia, kättemaksufaktor jne. Küla iseenesest meenutab juba Metsiku Lääne linna, millest ei puudu loomulikult ka kõrts. Vesterne võib näha kui ameeriklaste versiooni keskaegsetest euroopa ristirüütlitest või jaapani samuraidest. Tähelepanuväärsemaks filmiks selle tõestuseks võib pidada Akira Kurosawa „Seitset samuraid“ (1954), milles on selgelt vesterni elemendid, kuid erinev kultuuriline/ajalooline taust.7 Selle filmi järgi on ameeriklased teinud oma versiooni – „Fantastiline seitse“(1960), mis on puhtakujuline vestern aga Kurosawa filmi täpne koopia. Mõlemas filmi keskmeks on kogukond, kes on hädas bandiitidega ja palkavad endale abilised
Tulnuk-õpilane võis edaspidi jääda oma meistri juurde tööle. Kõigepealt aga kestis õpe kuni kaheksa aastat. Seejärel tuli kuni aasta töötada peremehele tänutäheks õpetamise eest. Siis võis õppinud käsitööline avada oma töökoja. Õpetaja-meister eraldas talle tavaliselt osa oma klientuurist. Nüüd tunnustati teda teiste käsitööliste hulgas täieõigusliku professionaalina. Kaupmehed Erinevalt talupoegadest, kelle elu ja tegevus olenes täielikult samuraidest, elasid kaupmehed enda kehtestatud reeglite järgi. Kuigi kaupmeestesse suhtuti põlgusega, hakkas raha ikka rohkem ja rohkem mõju avaldama ka samuraide seisusele. Kaupmehed rikastusid, kuna olid nupukamad, osavamad ja kiired tegutsemises. Mõned samuraid abiellusid kaupmeeste perekondadest pärit tütarlastega ja esines juhuseid, kus nad isegi müüsid oma raha eest oma seisusliku kuuluvuse. Kaupmeestega oli vahetult seotud raha. Kaupmehed tegelesid muu hulgas kaugvedude ja merekaubandusega
õpipoisile õpetama töövõtteid. Poiss elas meistri peres tema kasulapsena. Samal ajal süvenes ta tasapisi ka kõikidesse ametisaladustesse. Oluline käsitööharu oli paberi valmistamine. Paberi kvaliteeti peeti sama tähtsaks kui luuletust, mis sellele oli kirjutatud. Omaette oluline käsitööliik oli kangakudumine. Jaapanlased kandsid kimonot- riideeset, millel pole nööpe ega muid kinniseid. Erinevalt talupoegadest, kelle elu ja tegevus olenes täielikult samuraidest, elasid kaup-mehed enda kehtestatud reeglite järgi. Kaupmehed rikastusid, kuna olid nupukamad, osa-vamad ja kiired tegutsemises. Vaimulikud kontrollisid, kas templirituaalid on täidetud, kas templikülastajad on enne sisenemist ka puhastunud: tuli pesta käed, loputada suu ja astuda rituaalse puhastuse saamiseks läbi vaimuliku juurest, kes raputas siseneja pea kohal paberlintide punti. Vaimu-
õpipoisile õpetama töövõtteid. Poiss elas meistri peres tema kasulapsena. Samal ajal süvenes ta tasapisi ka kõikidesse ametisaladustesse. Oluline käsitööharu oli paberi valmistamine. Paberi kvaliteeti peeti sama tähtsaks kui luuletust, mis sellele oli kirjutatud. Omaette oluline käsitööliik oli kangakudumine. Jaapanlased kandsid kimonot- riideeset, millel pole nööpe ega muid kinniseid. Erinevalt talupoegadest, kelle elu ja tegevus olenes täielikult samuraidest, elasid kaup-mehed enda kehtestatud reeglite järgi. Kaupmehed rikastusid, kuna olid nupukamad, osa-vamad ja kiired tegutsemises. Vaimulikud kontrollisid, kas templirituaalid on täidetud, kas templikülastajad on enne sisenemist ka puhastunud: tuli pesta käed, loputada suu ja astuda rituaalse puhastuse saamiseks läbi vaimuliku juurest, kes raputas siseneja pea kohal paberlintide punti. Vaimu-
annaabi.ee 
