Samuti ehitati Ateena akropolile juurde mitmeid pühamuid näiteks Athena tempel Parthenon. Lisaks kaunistasid akropoli rohked kujud. Ateena oli suur linn. Seal elas kümneid tuhandeid inimesi: nii Ateena elanikke, orje kui ka võõramaalasi. Kõige rahvarohkem oli tavaliselt agoraa ehk turuplats, mis asus akropoli jalamil. Selle läheduses peeti ka rahvakoosolekuid. Pireuses elasid peamiselt meremehed, kalurid ja laevaehitajad. Kogu linnuseplatool asus hajusalt pühapaiku, mida iseloomustavad sammaskojad, altarid ja suur hulk avalikke ning eraisikute ühendkinke. Rooma ajal ehitati Parthenonist ida poole väike Roma ja Augustuse Ümartempel. Lõunanõlval oli Dionysose teater. Akropolist lääne pool oli Hephaistose tempel, mis kuulub kõige paremini säilinud Kreeka templite hulka. Samuti oli Ateenas Tuulte torn - kaheksatahuline, suure veekellaga marmorehitis. Elumajad olid seevastu enamjaolt üsna tagasihoidlikud - ühekorruselised ja valmistatud põletamata tellistest
kogukonnad kohaliku elanikkonnaga ja vabakslastud sõduritega. 6. Vicus - küla. Tekkisid kindluse kõrvale. Antiik-Rooma linnaehituse iseloomulikud jooned on: ● väiksemates linnades korrapärane plaanistruktuur, suurlinnades - vabam plaanering ● regulaarne tänavavõrk ● olulisem Rooma linnade tunnus on kaks ristuvat peatänavat ● igas linnas oli: üks amfiteater, üks triumfikaar, üks basiilika, ühed termid, üks foorum ning varjulised sammaskojad, mis iga foorumi juurde kuulusid ● enamik linnu pürgis geomeetrilise põhiplaani suunas Rooma väikelinnadele ja sõjaväelaagritele oli iseloomulik unifitseeritud plaanilahendus, enamasti ruudu- või ristkülikukujuline. Linnas oli kaks T-kujuliselt paigutatud peatänavat, mis loogiliselt jätkusid linna suunduvale peateele.
majade seintel ja gladiaatorite võitluse kuulutusi. Eluhooned olid ehitatud lubjakivist vanaitaalia põhiplaani järgi. Kuigi Pompei oli vaene linn, oli ka siin veevarustus ja kanalisatsioon, termid, foorum ja amfiteater. II sajandil Muutus Pompei Kreeka mõjutustel hellenistlikuks linnaks. Lubjakivi asemel hakati tarvitama tuffi ja kreeka sambaarhitektuur sai valitsevaks. Selle ajal ehitati ümber kogu linn. Linna keskuse moodustas suur turuväljak, mida ümbritsesid sammaskojad. Väljaku lähedal olid toredad templid ja avalikud ehitised, millest on välja kaevatud suuri varemete osi. Linna ümbritses suur müür. Uuenesid ka elumajad. Lihtsatele vanaitaalia elumajadele ehitati juurde uus kreekapärane osa sammasõu ehk peristüül. Vasakul on vanaitaalia traditsioonide kohaselt ehitatud osa, mille keskuse moodustab aatrium; paremal liitub sellega kreeka eeskujudel teostatud osa , milles keskel on peristüül. Majad olid algul ühe-, hiljem ka kahekorruselised
sajandeid, kuid ei valminudki lõplikult. Hulk huvitavaid ehitisi välja kaevatud Pergamonis (üks juhtivamaid keskusi hellenistlikul ajastul) Linna tähtsaim osa oli kõrgustikul terrassidel asetsev kindlus (akropol), kuhu olid koondatud väljapaistvaimad hooned. Akropoli kõrgeimal terrassil oli linna tähtsaim pühamu - Athena Poliase tempel, mille hoovi ümbritsesid kahelt poolt kahekorruselised sammaskojad Templi taga oli raamatukogu (ei puudunud üheski diadohhide pealinnas) Järgmisel, madalamal terrassil asetses kuulus Zeusi altar, mille reljeefkaunistused on hellenistliku ajastu kuulsaimad skulptuurteosed Kõige alumisel terrassil olid sammashoonetega ümbritsetud turuväljak, Dionysuse tempel ja teater. Kreeka hellenistlik periood (3.-1. sajand eKr):
Naiste pea enamasti paljaks aetud. Skultuur Suurplastikat (suuremad skulptuurid) pole leitud üldse. On pisiplastika. · Mükeene kultuur Asub Lõuna-Kreekas ehk Peloponnesosel, hõlmas Egeuse saari ja Mükeenet. Mükeene ja Tiryns'i lossid. Losse iseloomustas tugev kindlustatus, kükloopiliste müüridega. Kui läbida müüris olev värav, tuli sammuda läbi lahtise käigu, mille keskel teine värav ja lõpuks propülee'd väravehitis jõuti sillutatud õue, mida ümbritsesid sammaskojad. Seejärel tuli Megaron ehk ,,meeste ruum" Mükeene lossi keskne ruum. Kasutati ka primitiivset võlvimist. (Sammas jällegi ülevalt jämedam) Kõige imetlusväärsemad on Mükeene haudehitised. Need olid maa-alused kaevushauad. Neist tuntuim on Aatreuse varakamber. Selle suurim haud on maa all 13.6 m kõrgune. Jällegi kasutati võlvimist. Osade haudade väljakaevaja oli Schliemann, kes on väidetavalt ka Trooja üles leidnud. Silmapaistvaimad leiud Mükeene kullast maskid.
annaabi.ee 
