korallide, stromatopooride kivistisi. Kohati hakkavad silma suured kaltsiidikristallide pesad. Kivimikihte läbivad arvukad vertikaalsed lõhed, millede tõttu variseb pangalt aeg- ajalt suuri paelahmakaid. Ninase panga allosas paljanduvad Jaani lademe Mustjala kihistiku merglid ja nende peal Ninase kihistiku dolomiidistunud lainjakihilised kivististe purdosakestest koosnevad lubjakivid. Huvipakkuv on panga nurgal jälgitav dektooniline rike ja põhiliselt sammalloomadest koosnevad väikesed ümmargused biohermid, mis kujutavad endast arenevaid nn embrüonaalseid riffe. Panga kivimeis on rikkalikult brahhiopoodide karpe ning krinoidide osiseid. Vilsandi kaljurand on oluline suurepäraste karstivormide karridega. Tähelepanuväärsed on Üügu- ehk Anduvälja pangas leiduvad murrutuskuplad, mis moodustavad suuremaid ja väiksemaid koopaid. 5 4.Tuntuimad pangad 4.1 Panga pank
maanteega ja on suhteliselt vähe liigestatud. Pangajärsaku allosas võib jälgida mitmeid antsülusjärve-aegseid madalaid ning osalt peaaegu täiesti kinnivarisenud murrutuskulpaid, mis on lainete murrutuse toimel tekkinud koopasarnased süvendid panga jalamil. Tupenurme külast kagusse jätkub pank aeglaselt madaldudes Lepikuni. See panga osa on tugevasti liigestatud ning seal ilmneb selgemini Jaagarahu lademe hall lubivetikatest ning sammalloomadest koosnev urbne biohermne, mis on organismide jäänustest koosnev settekivimkeha dolomiit. Joonisel võib näha Muhu saart, kus on rohelise ruuduga märgitud Tupenurme panga asukoht. 5 Joonis 1. Tupenurme panga asukoht Muhu saarel 6 2. Panga ümbruskonna elurikkus Pangal on pinnakate õhuke, kaguosas pole seda üldse. Kaitsealal on paepealsel rendsiinal loopealse ja pangalõhede taimede kooslus. Tupenurme pank on ürglooduse objekt. Paeseinal
suurendamiseks muidu isoleeritud paigaste korral. metabolismi lõpp-produkt organismis) või ammooniumnitraadiks Biohermid kuni 16 m paksud Täidavad ka puhveralade funktsiooni (NH4NO3). Riffmoodustised korallidest, sammalloomadest, vetikatest, Põldudevahelised loodusliku taimkattega alad Fossiilkütuste põletamisega atmosfääri NOx. krinoididest (Kirbla, Lihula, Kõinastu laid (Muhu), Kesselaid, Maanteeäärsed (asfalt-, kruusatee) loodusliku taimkattega alad, hekid Põllumajandus: Salevere, Mihkli Salumäe, Vilsandi, Vaika).
annaabi.ee 
