organism saab alguse ühest vanemast või selle osast. Vegetatiivne paljunemine on näiteks bakterite pooldumine, pärmseente või hüdra pungumine,areng vaneorganismi osast, nt õistaim võsust. · Eoselisel paljunumisel saab uss organism alguse eosest ehk spoorist. Need on haploidse ehk ühekordse kromosoomistikuga üherakulised moodustised, mis tekivad meioosi teel. Eoseline paljunemine on iseloomulik sammaldele, sõnajalgadele ja seentel. · Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse isas- ja emassugurakkude tuumade ühinemisel. Taimed paljunevad samuti suguliselt, näiteks valmivad õistaimede tolmukates isassugurakud, emakas emassugurakud. Sugulise paljunemise erandvormiks on partenogenees , see tähendab isendi arengut viljastamata sugurakust (osadel putukatel)
pikkused. 3) Samblaid on maailmas ligi 20 000 liiki, Eestis veidi alla 600. 4) Samblad kasvavad varre tipus, kõdunevad altpoolt. 5) Sammalde lehed on väikesed, lihtsa ehitusega ja koosnevad peamiselt ühest rakukihist. 6) Sammaldel on risoidid, mis on niitjad väljakasved varre alumises osas. 7) Samblad kinnituvad risoididega kasvukohale, imavad vett ja vees lahustunud mineraalaineid. 8) Sambla veega varustamine on põhiliselt varre ja lehtede ülesanne. 9) Sammaldele on vesi viljastumiseks hädavajalik. 10) Sammalde viburitega varustatud seemnerakud jõuavad munarakuni ainult vees liikudes. 11) Samblad levivad ja paljunevad eostega. 12) Peale eostega paljunemise paljunevad samblad ka vanemtaimedelt eraldunud väikeste eriliste moodustistega ja murdunud samblatükkidega. 13) Samblad takistavad vihma ajal mulda liigniiskeks muutumast. 14) Samblad takistavad põua ajal mulla kuivamist.
tekib turvas, mis on tähtsaks loodusvaraks. • Toodavad fotosünteesi käigus O₂-te. • Säilitavad mulla niiskust. • Tekitavad kasvupinnast teistele taimedele. Kokkuvõte – sammalde tunnused 1. Sammaldel on varred ja lehed, seega on tegemist kõrgemate taimedega; 2. Sammaldel on juurte asemel risoidid; 3. Puudub juhtkude – soonteta taimed; 4. Samblad on eostaimed; Küsimused ja ülesanded • Mis iseloomustab sammaltaimi? • Miks on sammaldele kasulik kasvada tihedalt koos? • Mille poolest võib öelda, et samblad on arenenumad, kui vetikad? • Miks on sammalde lehed väga õhukesed? • Mis eristab gameto- ja sporofaasi? • Kuidas tekib turvas? Täida skeem sammaltaimede süstemaatika kohta SAMMALTAIME D Märgi joonisele järgmised mõisted: lehed, eoskupar, vars, harjas, risoidid, gametofüüt ja sporofüüt. PILDIALLIKAD • http://commons.wikimedia
Mõnel juhul võib isegi surnud üksikpuu olla es- vanud oksi ning lõpuks hukkub terve puu. Et teetiliselt nauditav; tingimuseks on aga selle oskuslik pargialleed on elanike poolt enamasti intensiiv- eksponeerimine ning säilitamisega kaasnevate riskide selt kasutatavad, on kuivanud ja lahtirebenenud maandamine. Surnud puu oksad ohtlikud. Tõsiseks ohuallikaks on ka kui- • pakub elupaiku putukatele, sammaldele, samb- vanud okstelt vihma, tuule ja lumega eralduvad likele ning lindudele; suuremad kooretükid, mille mass ja langemis- • loob meeleolu, meenutades kõige elava ajalik- energia võivad olla märkimisväärsed. Alleede kust; hoolduse esmaseks ülesandeks ongi tagada ka-
toitainetele ja võimele toitaineid kuhjata (valjavool sageli puudub). Osa soodest, näiteks allikasood, mis toituvad peamiselt toitainetevaesest põhjaveest, võivad olla ka kullaltki tagasihoidliku produktsiooniga. Rabad Rabad saavad kogu oma vee vihmana ja lumesulamisveena, mis on väga toitainetevaene. Rabade dominantliikideks on samblad perekonnast Sphangnum ehk siis turbasammal. Turbasamblad kasvavad väga aeglaselt ja nende alumine osa koduneb pidevalt. Nagu sammaldele kohane, puuduvad neil juured. Sademete hulk ületab enamasti aurumise ja sademete tõttu esineb niigi väheste toitainete uhtumine alumistesse kihtidesse. Aeglaselt kasvades toodavad turbasamblad turvast, mis koguneb ja on veega küllastunud nagu käsn. Seetõttu võivad rabad kasvada ka ümbritsevatest aladest kõrgemale, moodustavad nn. kõrgrabad. Rabapinnas on kullaltki happeline, pH = 3 – 4 ja osaliselt ka seetõttu väga liigivaene
annaabi.ee 
