teralise koorikuna, lehtsamblik lehtja v plaatja kujuga tallus, põõsas- meenutab väikesi põõsakesi maapinnal. 3. Kirjelda sambliku ehitust ja paljunemist. Mida saab antud kooselust seeneniidistik ja mida vetikas? Talluses elavad seeneniidid,talluse välispinnal moodustavad seeneniidid tiheda koorkihi, keskosas asuvad seeneniidid hõredamalt, nende vahel paiknevad rohevetikad või sinikud. Paljunemine- peamiselt vegetatiivselt,kas talluse küljest murduvate tükikeste või samblikule omaste paljunemiskehakeste abil. 4. Samblike tähtsus looduses ja inimese elus. Samblikud eritavad aineid mis aegapidi murendavad ja lagundavad kivimeid,tekib kaljudele huumusekiht,polaaraladel söögiks põhjapõtradele, kasutatakse ravimite valmistamiseks 5. Kirjelda käsna ehitust, paljunemist ja toitumist. Ehitus- keha meenutab silindrit või karikat, mille ülemises otsas on ava, keha toestavad tugirakud.
Vegetatiivse paljunemise vahendid on ovaalsed soraalid, paiknevad esijalgu harude servades, hiljem võivad katta harud ülalpool. Kollase lõhnasambliku lamedate harudega põõsjas tallus meenutab veidi harilikku rihmsamblikku, kuid erinev selgelt värvi poolest, üla- ja alapool on eri värvi. Pikad lapikud harud on nõrgalt lohkliku, kortsulise pinnaga ja servmiste ümarate soraalidega, need võivad hiljem omavahel kokku sulanduda ja osaliselt katta kogu harude ülapoole. Eestikeelne samblikule antud nimi võib olla väga petlik. Arvatakse et liik on eriti hästi lõhnav, kuid see on vastupidi. Samblikku kasutatakse Kesk- ja Lõuna-Euroopas parfümeeriatööstuses mitte lõhnaallika, vaid selle kinnistajana. Just sellised omadused on selle taime ainetel. (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004, lk 114) Kollane lõhnasamblik kasvad leht- ja tihti ka okaspuudel, ning looduslikes kooslustes (metsades, puisniitudel), kui ka inimtegevusega seotud paikades: taluõuedes, mõisa- ja
tootmiseks peavad keskkonnatingimused olema võimalikult optimaalsed. Seega on viljakehade olemasolu märk sambliku heast konditsioonist, sest stressiseisundis isend suunab vähesed ressursid sugulise paljunemise asemel kasvu (Monte, 1993; Trass, 1973). Ebasoodsates kiirgus- ja niiskustingimustes, kus suguline paljunemine on pärsitud, saavutab ülekaalu vegetatiivne paljunemine (Monte, 1993). Ka vegetatiivsete paljunemisstruktuuride tootmise periood on samblikule energeetiliselt koormav, ent ei eelda siiski optimaalseid tingimusi (Tretiach & Carpanelli, 1992). Viljakehade olemasolu kasutatakse kompleksis teiste indikaatortunnustega vitaalsusskaalades, kuid iseseisva näitajana on informatiivne paljunemisstruktuuride hulk (Monte, 1993; Trass, 1973). Sealjuures mõjutab keskkond ainult soreedide hulka. Isiidide ohtrust mõjutavad tegurid ja nende moodustumist vallandavad mehhanismid ei ole teada (Larson, 1981; Monte, 1993; Rikkinen, 1997)