peenemustriline. Ta on oliivroheline ja sageli täiesti läiketa. Tihti on laanikuvaip nii paks, et tundub nagu laanik kasvaks mätaste otsas. Tegelikult see nii ei ole. Laanik kasvab nagu korrustena. Teised meie tavalised samblad nii ei kasva. Korrused on moodustunud okstest, mille küljes leiame luubiga vaatamisel tihedalt väga väikeseid lehti. Korruseid kasvab igal aastal juurde vaid üks, seega saab nende põhjal määrata leitud samblataime vanust. Sageli võib neil leida kuni kümme korrust, väga harva ka rohkem. Seejuures võib sambla kõrguseks olla juba 15 cm. Inimese poolt ei ole laanik eriti kasutamist leidnud. Kuna ta moodustab väga koheva polstri, siis on ta paljudele pisikestele loomadele koduks ja varjupaigaks. Eelkõige elavad laanikuvaiba sees väga paljud ämblikud, putukad (näiteks lutikad, jooksikud), aga ta pakub varju ka hiirtele. Samuti kasutavad paljud linnud seda sammalt pesaehitusel. LAANELILL
Kui aga kaugelt ei õnnestu laanikut ära tunda, siis lähedalt ei tule sellega kohe kindlasti probleeme. Tuleb minna samblapolstri juurde ja ettevaatlikult üks taim välja sikutada. Nüüd võib näha, et laanik kasvab nagu korrustena. Teised meie tavalised samblad nii ei kasva. Korrused on moodustunud okstest, mille küljes leiame luubiga vaatamisel tihedalt väga väikeseid lehti. Igal aastal kasvab juurde vaid üks korrus, seega saab nende põhjal määrata leitud samblataime vanust. Vaadake, kui vana laaniku te metsast leiate. Sageli võib neil leida kuni kümme korrust, väga harva ka rohkem. Seejuures võib sambla kõrguseks olla juba 15 cm. Kõik sõltub sellest, kas oleme metsas, kus surnud taimed lagundatakse kiiresti või aeglaselt. Taime viimase aasta juurdekasv ei ole aga peenekoelise laiuva lehviku välimusega. Inimese poolt ei ole laanik kasutamist leidnud. Kuna ta moodustab väga koheva
Kui aga kaugelt ei õnnestu laanikut ära tunda, siis lähedalt ei tule sellega kohe kindlasti probleeme. Tuleb minna samblapolstri juurde ja ettevaatlikult üks taim välja sikutada. Nüüd võib näha, et laanik kasvab nagu korrustena. Teised meie tavalised samblad nii ei kasva. Korrused on moodustunud okstest, mille küljes leiame luubiga vaatamisel tihedalt väga väikeseid lehti. Igal aastal kasvab juurde vaid üks korrus, seega saab nende põhjal määrata leitud samblataime vanust. Vaadake, kui vana laaniku te metsast leiate. Sageli võib neil leida kuni kümme korrust, väga harva ka rohkem. Seejuures võib sambla kõrguseks olla juba 15 cm. Kõik sõltub sellest, kas oleme metsas, kus surnud taimed lagundatakse kiiresti või aeglaselt. Taime viimase aasta juurdekasv ei ole aga peenekoelise laiuva lehviku välimusega. Inimese poolt ei ole laanik kasutamist leidnud. Kuna ta moodustab väga koheva polstri, siis on ta paljudele pisikestele loomadele koduks ja
klaasitööstuses ja seebikeetmisel. Sambla-samblikurinne: on pidev, esinevad palusammal (D), laanik (D), lainjas kaksik- hammas, lehviksammal, vähesel määral on samblikke. LEHVIKSAMMAL on üks ilusamaid eesti samblaid, tal on ergas kollakasroheline värvus ja sõnajalataoline välimus. Sambla varred on tavaliselt kuni 10 cm pikkused ja jäigad. Külgoksad asetsevad täiesti korrapäraselt ja tihedalt ühes tasapinnas kahel pool sambla vart, nii et samblataime võiks võrreda ka linnu-sulega. Iseloomulik on see, et nii varte kui okste tipud on sirbitaoliselt kõver-dunud. Lehviksammal kasvab happelisel pinnasel poolvarjulistes ja varjulistes palu- ning laanemetsades. Raiestikel suureneb kõrreliste võnk-kastevarre, jäneskastiku, metskastiku, lamba- aruheina ohtrus, lisandub põdrakanep jt. tuule abil levivad liigid, väheneb mustika ja sammalde osatähtsus.