Soodla, Raudoja, Aavoja ja Kaunissaare veehoidla) ning 8 kanalit (kogupikkus 66,9 km). Samuti on järv korraldanud hulgaliselt uputusi, peamiselt 18. ning 19. sajandil. Viimati oli järvevee tase ohtlikult kõrge 2004. aastal. 8 Kaladest elutsevad Ülemiste järves ahven, kiisk ja latikas. Samuti on järve asustatud 1986. aastal angerjad, kes olid tegelikult mõeldud Võrtsjärve jaoks. Ülemiste suurtaimestiku kuulub: 40 liiki soontaimi, 1 samblaliik ning 5 liiki suurvetikaid. Kõige rohkem kasvab järve ääres pilliroogu. Nagu ka paljude teiste Eestimaa järvede kohta on ka Ülemiste järve kohta räägitud paljusid legende. Järgnevalt on lühidalt välja toodud neist kaks tuntuimat. Ülemiste järv tekkinud Linda pisaratest, kui ta oma põllest mahakukkunud rahnu otsa istus ja oma hukkunud mehe pärast pisaraid valas. Selle järgi on oma nime saanud ka suur Ülemiste järves asuv rändrahn - Lindakivi.
Jänesekapsas on toiduks jänesele, metskitsele ja teistele taimtoidulistele imetajatele metsas. Maapealne vars puudub. Maa all on jänesekapsal peenike ja harunev risoom. Paljuneb enamasti roomava risoomiga. Risoomi alalehed on lihakad ja varuainete rikkad. Pikaraolised õied on valged ja punasesoonelised ning avanevad mais-juunis. Laanik Laanemetsa all leidub alati samblaid. Üks tüüpilisemaid on laanik. Juba nimi laanik ütleb, et see samblaliik kasvab tihti laanemetsas. Samblavaibast välja tõmmatud laanik meenutab välimuselt kuuske. Hargnevad lehevarred paiknevad peavarrel korrustena ning igal aastal kasvab juurde uus korrus lehti. Laanikutaimed asuvad tihedasti üksteise kõrval ning teiste taimede seemned ei pääse siin maapinnani ega saa hakata idanema. Ainult laanikuvaip üksi laiendab oma valdusi. Laanelill Laanelille nimi viitab selle kauni lille kasvamisele suurtes laantes. Teda võime kohata pea igas
Jänesekapsas on toiduks jänesele, metskitsele ja teistele taimtoidulistele imetajatele metsas. Maapealne vars puudub. Maa all on jänesekapsal peenike ja harunev risoom. Paljuneb enamasti roomava risoomiga. Risoomi alalehed on lihakad ja varuainete rikkad. Pikaraolised õied on valged ja punasesoonelised ning avanevad mais-juunis. Laanik Laanemetsa all leidub alati samblaid. Üks tüüpilisemaid on laanik. Juba nimi laanik ütleb, et see samblaliik kasvab tihti laanemetsas. Samblavaibast välja tõmmatud laanik meenutab välimuselt kuuske. Hargnevad lehevarred paiknevad peavarrel korrustena ning igal aastal kasvab juurde uus korrus lehti. Laanikutaimed asuvad tihedasti üksteise kõrval ning teiste taimede seemned ei pääse siin maapinnani ega saa hakata idanema. Ainult laanikuvaip üksi laiendab oma valdusi. Laanelill Laanelille nimi viitab selle kauni lille kasvamisele suurtes laantes. Teda võime kohata pea igas
Viimane kivi, mis sülest pisaratejärve veeres, on seal samuti tänini näha. Kokkuvõte Ülemiste järv pindala 9,3 km2 keskmine sügavus 3,4 m suurim sügavus 5,9 m vee läbipaistvus suvel 0,5 m looduslik valgla 72 km2 valgla koos pinnaveehaardega 1825 km2 jääkate püsib keskmiselt 141 päeva Ülemiste suurtaimestik: kokku 40 liiki soontaimi 1 samblaliik 5 liiki suurvetikaid katab 5,4% järve pindalast vööndi keskmine laius 48,4 m, suurim laius 286 m ulatub keskmiselt 1,4 m sügavusele, suurim sügavus 2,5 m Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clemiste_j%C3%A4rv http://www.eestigiid.ee/?SCat=38&ItemID=575 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=547 Lisad
annaabi.ee 
