(Vikipeedia 2013) 7. Turism Ruhnus on palju huvitavaid vaatamisväärsusi ning muid turismi objekte, nendeks on näiteks: 1. Ruhnu Muuseum 2. Ruhnu Püha Magdaleena Kirik 3. Ruhnu uus kirik 4. Ruhnu tuletorn 5. Runö Sadamakohvik 6. Ringsu sadam 7. OÜ Liise talu 8. Tiigi talu 9. Buldersi talu 10. Lääne-Bullersi Talu 11. Limo saun 8. Seire Ruhnu saarel toimub looduse seire. Teostatavad programmid on: ohustatud soontaimede ja samblaliigid, ohustatud putukad, kuklased, mererannikute seire, ohustatud soontaimede ja samblaliigid, rannikumaastikud, ohustatud soontaimede ja samblaliigid, meteoroloogiline seire, haruldaste ja ohustatud taimekoosluste seire (Keskkonnaregister 2013) 9. Huvigrupid MTÜ Ruhnu Jahtklubi Saarte Kalandus – tegevjuht: Tiiu Kupp MTÜ Ruhnu Kultuuriait Ruhnu kultuuri- ja haridusselts Ruhnu vald Kohalikud elanikud KKA OSA 2. Ala analüüs:
SAMBLAD - Bryophyta Samblaid uuriv teadusharu on brüoloogia. Maailmas tuntakse ca 35000 samblaliiki, Eestis ca 500. Põhiline liikide mitmekesisus on koondunud põhjapoolkera niisketesse kasvukohtadesse, kuid samblaid leidub ebaühtlaselt kõigil mandritel. Osad samblaliigid kasvavad teistel taimedel, vähesed elavad vees. Evolutsioonis lahknesid nad sõnajalgade ja vetikate eellastest ca 500 miljonit aastat tagasi, kambriumi ajastu lõpus. Sammalde üldtunnused · Sammaldel on tallused, mis täidab lehe ja varre funktsiooni; · Sammaldel on risoidid, kuid puuduvad juured; Risoidid on varre väljakasvud. · Erinevalt õistaimedest pole neil spetsiaalseid juhtkudesid; · Samblad põlvnevad arvatavasti rohevetikatest;
lehtsammaldele peale (,,ronivad mätastele"). Teised lehtsamblad · Eriti palju samblaid on tundras ja põhjataigas (taluvad läbikülmumist, vajavad niiskust, teiste taimede konkurents nõrk, valgus nõrk) ning troopikas (niiskus, ühtlane temperatuur, varjulisus); · Metsade vööndis on samblad tüüpilised metsataimed eelistavad happelist kasvukeskkonda, varjulisust või ühtlast mikrokliimat, vajavad niiskust, rohttaimede ja põõsaste nõrk konkurents; · Vähesed samblaliigid on võimelised kasvama ka niitudel, eriti kui muld on väljakurnatud (happeline) ja paik varjuline (muru, mahajäetud põldude servad). · Samblad ei talu enamasti tugevalt aluselist keskkonda, sulfaatsoolade lahust, otsest tallamist ja suurt kuivust. 30 Sammalde ökoloogiline tähtsus · Pioneerliigid - substraadi ettevalmistaja kõrgemate taimede jaoks; · Turba ja kõdu moodustaja, süsiniku siduja;
annaabi.ee 
