2) Majordoomus kojaülem 3) Naturaalmajandus majandus, milles saadusi ei toodeta vahetamiseks, vaid isiklikuks tarbimiseks. 4) Domeen Kuninga maavaldus 5) Benefiits maavaldused ilma pärandamisõiguseta. 6) Feood pärandamisõigusega lään 7) Alloodid nii kutsuti maavaldust, mis oli vasallsuhetest vaba, s.t kohustustest täielikult vaba maavaldus. 8) Basiilika kirikuarhitektuur, pikliku põhiplaaniga hoone, mis sambaridadega jagatud löövideks. 9) Karolingide renessanss - Karl Suure aja kultuurielu elavnemist tavatsetakse ajalookirjanduses nimetada Karolingide renessansiks. See renessanss ei seisnud mitte uute ideede sünnis, vaid olemasolevate mõtete levitamises ja süstematiseerimises. Näiteid Karolingide renessansist: · Koolide rajamine. Aachenisse asutati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks
saksa, flaami, skandinaavia keeled). - Ristiusu kirik oli sillaks kahe kultuuri vahel. Ristiusu piiskopid olid kõik pärit Rooma aristokraatlikest suguvõsadest. Kirikud ja kloostrid kujunesid kohtadeks, kus jätkus antiikaja mõtlemine ja ladina keel. Varakristliku (varakeskaja) kultuuri tähtsaim saavutus on basiilika kirikuarhitektuur, pikliku põhiplaaniga hoone, mis sambaridadega jagatud löövideks. Sarnaseid hooneid oli ka antiikajal, siis ehitati sellises stiilis valitsejate hooneid ((stoa basilike kr k kuninglik koda). Varasel keskajal keelati kirikutes skulptuuride kasutamine, sest see meenutas paganlikke aegu ja barbarite jumalaid. Lubatud olid vaid freskod. - Õigussüsteemide sulandumine. Selle tagajärjel tekkis nn barbarite õigus (Rooma õigus+germaanlaste tavaõigus)
Klassikalise templi skeem on järgmine: sfinkside allee–püloon–sammasõu–sammassaal–väiksemad ruumid–kesktelje lõpus asuv pühamu. Mööda sfinkside alleed pääses templi peaväravateni, mille ees seisis kaks obeliski. Templi peaväravaks oli püloon, kahe trapetsikujulise kaldtorniga ehitis, mille ette olid paigutatud vaarao hiigelkujud. Pülooni läbimisel satuti rahvale määratud sammasõue (hüpostüülõu). Sellele järgnes mitmelööviline väga kõrge tihedate sambaridadega saal (hüpostüülsaal), millele omakorda järgnes rida väiksemaid ruume varanduse ja pühakujude tarvis. Kesktelje lõpus tagaseinas asus jumala ja vaarao kujuga pühamu, millesse otsene päikesevalgus langes ainult mõni kord aastas. Sisekujundus: Sambad said egiptuse ehituskunstis üheks oluliseks ruumikujunduslikuks elemendiks. Vana riigi nelinurkse ristlõikega sammaste asemele tulevid keskmises ja uues ringis ümmarguse
selle ülemine ots võis olla kaetud kuldlehtedega ). Templi peaväravaks oli püloon, kahe trapetsikujulise kaldtorniga väravaehitis, mille läbimisel satuti sammasõue, mille ümbritsevatest müüridest seespool paiknesid ühes või kahes reas ümber õue reljeefidega kaunistatud sambad. Sammashoovile järgnes sammassaal ( hüpostüülsaal ), see kujutas endast mitmelöövilist ( keskmine lööv võis olla kõrgem ) tihedate sambaridadega saali. Sammassaalile järgnes rida väiksemaid ruume, kompleksi lõpus ( otse sissekäigu vastas ) asus pühamu. Analoogiline oli ka kaljudesse raiutud templite ruumijaotus. Lossiehitusest pole andmeid säilinud, küll aga jõukate elanike ja vesiiride elamutest. Need olid küllalt suured majad (ehitusalune pind 800 - 1000 m² ), võisid olla ka mitmekorruselised. Elamu ruumidest oli tähtsaim pühamu, mis asus sissekäigu vastas, suurim ruum oli
annaabi.ee 
