Betoonelementide montaaz. Ühekorruselise raudbetoonkonstruktsioonidest tööstushoone põhilised kontruktsiooni elemendid on vundamendid, sambad, kraanatalad, fermid, katusepaneelid, välisseina paneelid. Katusepaneelid toetuvad fermidele, fermid toetuvad sammastele ja sambad toetuvad kannvundamendile. Piki hoonet kulgevad 2 sambarea vahelist ala nimetatakse lööviks. Sammaste vahekaugus piki hoonet nimetatakse samba sammuks. Löövi laius ja samba samm moodustab sammaste võrgu. Sammaste võrk võib olla 30*12 m, 24*12m, 18*12m, 24*6m, 18*6m. Montaazi meetodid: Hoonete karkassi võib monteerida kompleksel, kombineeritud või diferentseeritud meetodeil. Kompleksel montaazil ehk kompleks montaazil paigaldab montaazi mehhanism algul
5. Merovingide dünastia ajastu tähtsaimaks kunstipärandiks on käsikirjad, neis leiduv kirjakunst ja illustatsioonid. Sellega tegeldi kloostrites, igas kloostris arenes kunst ise rida ja nii tekkis palju raamatumaali koolkondi. Raamatute pilte nimetatakse miniatuurideks, Merovirgide ajal olid need veel lihtsustatud ja varjudeta. 6. Kirikuna võeti kasutusele basiilika. Templile ei sobinud kuna see ei olnud piisavalt kaitstud. 7. Lööv on kahe pikuti sambarea poolt jagatud kiriku üks osa. Transept on ristlööv, pikihoonet risti läbiv kirikuosa. Apsiid on poolringkujuline niss altari paigutamiseks. Valgmik on keskmise löövi ülaosa, mille müürides on aknad. Kampaniil on kellatorn Aatrium on laes asuva valgusavaga pearuum, mille kaudu pääseb teistesse ruumidesse. 8. Frangi riik 9. 5-9 saj olid kunstialadest esikohal kunstkäsitöö ja vähesemal määral ehituskunst. 10
5. Merovingide dünastia ajastu tähtsaimaks kunstipärandiks on käsikirjad, neis leiduv kirjakunst ja illustatsioonid. Sellega tegeldi kloostrites, igas kloostris arenes kunst ise rida ja nii tekkis palju raamatumaali koolkondi. Raamatute pilte nimetatakse miniatuurideks, Merovirgide ajal olid need veel lihtsustatud ja varjudeta. 6. Kirikuna võeti kasutusele basiilika. Templile ei sobinud kuna see ei olnud piisavalt kaitstud. 7. Lööv on kahe pikuti sambarea poolt jagatud kiriku üks osa. Transept on ristlööv, pikihoonet risti läbiv kirikuosa. Apsiid on poolringkujuline niss altari paigutamiseks. Valgmik on keskmise löövi ülaosa, mille müürides on aknad. Kampaniil on kellatorn Aatrium on laes asuva valgusavaga pearuum, mille kaudu pääseb teistesse ruumidesse. 8. Frangi riik 9. 5-9 saj olid kunstialadest esikohal kunstkäsitöö ja vähesemal määral ehituskunst. 10
Kreeka templi klassikaline vorm on peripteer, kus kogu templihoonet ümbritseb sambarida. Klassikalisel peripteeril võrdus sammaste arv pikemal küljel kitsama külje kahekordse sammaste arvuga pluss üks sammas. Peripteeri siseruum jaotus cellaks, pronaoseks ja opistododmodeks. Peripteeri variantideks on pseodoperipteer, kus sammaste rida liitub poolsammastena seinaga. Dipteer on kahe ümbritseva sambareaga templiehitis, pseododipteer aga ühe sambareaga, mis asetses seinast kahe sambarea kaugusel. Peripteer oli lähtepunktiks ka sammastega ümbritsetud ümarehitisele e. tholosele (ka monopteer). Säilinud templid on ehitatud marmorist, kuna aga esialgne materjal on olnud puu, siis konstruktsioon pärineb puuarhitektuurist. Kreeka tempel koosneb põhiliselt kaht liiki osadest kandvatest ja kantavatest. Kandvad osad on esiteks nelinurkne, ühest kuni kolmest astmest koosnev alaehitis krepidoma, mille ülemist astet nimetatakse stülobaadiks . Alaehitis