moodustades ühe kaela ja suudme, kuid viljalehtede ülemine osa võib olla lahus kas kaelte või ainult suudme ulatuses. *Kui serviti kokkukeerdunud viljadlehed kasvavad keskelt kokku , nii et iga viljaleht moodustub ühe pesa, siis saame sünkarpse sigimiku. *viljalehed võivad aga kokku kasvada ka ainult servades, nii et moodustub ühepesaline e parakarpne sigimik. *Ühepealises sigimikus, kus viljalehed on servapidi kokku kasvanud , võib sigimiku keskele jääda sambakujuline väljakasv, mille moodustamisest võtavad osa õiepõhi ja mõnel juhul viljalehtede alumised osad. Sellist sigimikku nimetatakse lüsikarpseks. Monokarpsed- taimed mis õitsevad ning viljuvad üks kord elu jooksul. Sellised on kõik ühe kui ka kaheaastased taimed, mis üitsevad teisel aastal. Polükarpsed- selised mitmeaastased taimed , mis korduvalt õitsevad ja viljuvad. Õie valem ja diagramm. Seaduspärasused õieosade arvus ja paigutuses võimaldavad iga liigi kohta välj akirjutada
Pungad suured. Okkad neljakandilised, 2...3 cm pikad, nõeljad, jäigad, valguse käes kinnituvad radiaalselt, varjus on ettepoole suunatud. Okka igal tahul on rohkesti õhulõheridu. Okaste värvuse järgi eristatakse rohkesti vorme, millest tähtsamad: Picea pungens 'Argentea' hõbehallid okkad 'Glauca' sinakasrohelised okkad 'Viridis' rohelised okkad 'Coerulea' helesinakad okkad, võra kitsaskooniline 'Columnaris' hallikassinakad okkad, võra sambakujuline. Käbid on 5...10 cm pikad, läbimõõt 3...4 cm, helepruunid, elastsete õhukeste laineliste ja saagjaservaliste seemnesoomustega. Käbid valmivad sept.-okt. Seemned väikesed, mustad. H=20...30(45) m. Pärit USA edelaosast, kus kasvab Kaljumäestiku lõunaosas 2000-3000 m kõrgusel üle merepinna. Kasvab üksikpuudena ja rühmiti. Kasutatakse rohkesti linnahaljastuses, kuivõrd on õhusaastekindel. Alnus glutinosa (L.) Gaertn. sanglepp e. must lepp
..3 cm pikad, nõeljad, jäigad, valguse käes kinnituvad radiaalselt, varjus on ettepoole suunatud. Okka igal tahul on rohkesti õhulõheridu. Okaste värvuse järgi eristatakse rohkesti vorme, millest tähtsamad: Picea pungens 'Argentea' hõbehallid okkad 'Glauca' sinakasrohelised okkad 'Viridis' rohelised okkad 'Coerulea' helesinakad okkad, võra kitsaskooniline 'Columnaris' hallikassinakad okkad, võra sambakujuline Käbid on 5...10 cm pikad, läbimõõt 3...4 cm, helepruunid, elastsete õhukeste laineliste ja saagjaservaliste seemnesoomustega. Käbid valmivad sept.-okt. Seemned väikesed, mustad. H=20...30(45) m. Pärit USA edelaosast, kus kasvab Kaljumäestiku lõunaosas 2000-3000 m kõrgusel üle merepinna. Kasvab üksikpuudena ja rühmiti. Kasutatakse rohkesti linnahaljastuses, kuivõrd on õhusaastekindel. Picea engelmannii Parry & Engelm. Engelmanni kuusk
annaabi.ee 
