Inimene hingab ka nahaga (1- 2%). Hingamisteed: 1.)Ninaõõs-soojendab ja puhastab õhku. 2.)Neel-õhk liigub ninaõõnest hingetorru. 3.)Kõri-selle alumises osas on häälekurrud, nende vahel on häälepilu. 4.)Hingetoru-limaskestal väikesed karvakesed-puhastavad õhku, õhk soojeneb, jaguneb 2-ks hingetorukeseks ehk bronhiks. 5.)Bronhid-suunduvad kopsu, hargnevad seal järjest peenemateks torukesteks kuni alveoolideni (kopsu sambakesed), nendes toimub gaasivahetus. 6.)Kops-katab kopsukelme, parem kops jaguneb 3-ks kopsusagaraks ja vasak kops jaguneb 2-ks kopsusagaraks. Kopsud liiguvad skeletilihaste abil. Sissehingamisel roietelihased liigutavad roideid ülespoole ja vahelihas liigub alla. Väljahingamisel roietevahelised lihased suruvad roided alla (kokku) ja vaheliiges liigub üles. Hingamissagedus sõltub-vanusest, füüsilisest aktiivsusest, välistest tingimustest (õhu koostis, rõhk),
Sein kaetakse stukkmarmoriga (kipsisegu, mis jätab marmori mulje) ja imiteeritakse kivkonstruktsioone: pilastreid, simse jne. Figuuri ei esine üldse. Mosaiik põrandad. Arhitektuuristiil (alates ~70 eKr) Ruumilised silmapetted. Arhitektuuri osad maalitakse perspektiivi kasutades seintele. Aknad ja uksed, millest paistavad ehitised ja maastikud. Müsteeriumide villa Pompejis 3. Stiil Sein ei püüa ruumi laiendada nagu eelmise stiili puhul. Seinapinna jaotavad osadeks kitsad sambakesed. Seina keskel on maal, mis meenutab kahvelpilti. Ornamente ja mustreid on rikkalikult. Üldmulje suursugune. 4. Stiil Armastati heledaid, ilusaid, rikkalikke värvitoone. Jälle hakatakse maalima vaateid teise ruumi jms. Võrreldes teise stiiliga on maalingud fantastilisemad ja kirjumad. Segatakse eri stiile omavahel 6.Nimeta Pompeji tuntuimad villad. Tuntuimad villad on: 1) Müsteeriumite villa, mille söögitoas on kujutatud Dionysose kultusega
Hosios Lucase kloostri kirikud, 11.-12.saj.), mis saavutati sellega, et peakuplit toetavate tugipostide asemel hakati kasutama sambaid, aknaavad tehti suuremad, kaarte ja võlvide rütmiline kordumine suunas pilgu ülespoole. Vastupidiselt varasemale suletusele saavutati neis kirikutes massi ignoreerimine, mida eksterjööris tihti toetas vahelduv valgete ja roosakate kivide ladu (nn. "triibulised kirikud"). Lisaks suurtele akendele liigendasid välisseinu veel nisid ja dekoratiivsed sambakesed. Sellist laadi viljeldi Kreekas ( Apostlite kirik Salonikis, 14.saj.), aga ka Balkanil ja Väike-Aasias . Viiskuppelkirikuna ehitasid bütsantsi meistrid ka San Marco katedraali Veneetsias (11.saj.). Profaanarhitektuur on säilinud üksnes fragmentaarselt. Varasemast perioodist (6.saj., teistel andmetel 8.saj.) võiks tuua jäikade vormidega nn. Teoderichi palee Ravennas, mille seinu umbes teise korruse kõrgusel liigendavad poolsambad, hilisemat perioodi esindab aga
annaabi.ee 
