asendatud sokliga). Fuktsiooni ja vormi järgi eritatakse näiteks seina-, tugi-, rist-, kimp- kantonpiilarit. Piilar tuli ehituskonstruktsiooni elemendina kasutusele keskajal. Gooti stiilis võeti aga kasutusele eriline võlvikandu toetav tugipiilar ehk kontraforss. Pildil Corregio linnas asuva ehitise piilarid. Arhitraav (ka epistüül või ematala) antiikses arhitektuuris ja sellest sõltuvais stiilides otseselt sambakapiteelidele toetuva taladesüsteemi alaosa, ülevalt piirneb friisiga, alt abakusega, Kreeka ehitistel on arhitraav kaunistusteta. (Vt joonist termini ,,joonia order" juures) Friis algselt piki antiikse templi talastikku kulgev figuuride või ornamentidega kaetud kaunistusriba. Antiigileksikoni järgi nimetatakse friisiks vaid joonia stiilis templi talastiku ülemist figuuridega kaunistatud osa, aga tegelikult oli friis olemas ka teistel templitüüpidel
Templisse sisenemis alleel moodustus 2km pikk sfinkside rada. Sissepääsu ehtis kahe torniga väravaehitis, mida nimetatakse pülooniks. Mõne templi värava ees seisid päikesejumalale pühendatud obeliskid. Templi esimesse ossa pääsesid kõik inimesed kuid järgnev ruum põikasendis sammassaal oli mõeldud ülikutele. 19 Egiptuse templite kõige uhkem arhitektuuriline element oli sammas. Sambakapiteelidele anti stiliseeritult lootose, papüüruse ja palmi vorm. Suurimad ja kuulsaimad templid asuvad Karnakis ja Luskoris, mõlemad on pühendatud jumal Amonile. Neid ehitati poolteist tuhat aastat umbkaudu. Kaljuhaudade juures asuvatest kaljutemplitest on arhitektuuriliselt kõige huvitavam 16. -15. Sajandil eKr ehitatud kuninganna Hatseputi tempel Dair al-Bahris, 20. Sajandist pärineva vaaraode Mentuhotepite hauatempli lähedal.
pülooniks. Mõne templi värava ees seisid päikesejumalale pühendatud obeliskid. Templi esimesse ossa, lahtisse sammastikuga ümbritsetud õue, pääsesid kõik vabad inimesed. Järgmine ruum - põikiasendis sammassaal - oli ülikutele ja selle taga asetsevasse pühamusse võisid minna ainult preestrid. Templis oli veel mitmesuguseid ruume, nende seas varahoidlad ja raamatukogud. Egiptuse templite kõige uhkem arhitektuuriline element oli sammas. Sambakapiteelidele (ülaosadele) anti stiliseeritult lootose, papüüruse (pungade või õite) ja palmi vorm. 3,5m läbimõõduga sammaste vahel pidi inimene tajuma jumala vägevust ning jõudma erilisse ekstaatilisse seisundisse. Suurimad ja kuulsaimad templid asuvad Karnakis ja Luksoris, mõlemad on pühendatud Jumal Amonile. Neid ehitati kokku ligi poolteist tuhat aastat. Kuulus on Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Nuubias. Selle sissepääsu ees asetseb neli