tulemusel areneb keelevaist – laps põhimõtteliselt eristab (tunneb ära) teksti teistest ük- sustest ja märkab moonutusi, kuid ta ei teadvusta, mis tunnuste alusel selline äratundmine toimub. Karlep (2003) peab oluliseks, et teksti tunnuste teadvustamiseks õpitakse teksti äratundmist (eristamine teistest keeleüksustest, nagu sõna, lause), sidusa ja tervikliku teksti eristamist mittetäielikust tekstist, teema-reema seoste märkamist (Kellest? Millest? Mida räägitakse?), samaviiteliste sõnade kasutamist. Ka käesoleva töö metoodika koostamisel arvestatakse teadlikkuse põhimõttega, st lapsele teadvustatakse tekstiloo- meks vajalikke oskusi, et ta saaks neid teadlikult oma jutustustes kasutada. Vorobjova (1988, 2006) on rõhutanud siduskõne arendamisel kasutatavate teksti- de mõttelist ja keelelist sidusust väljendavate tunnuste olulisust Sellest lähtuvalt on käes- oleva magistritöö raames kasutatavate tekstide koostamisel arvestatud, et tekstid oleksid
kontekstis, sõnavormi grammatilise tähenduse mõistmine. d. Lause (lausungi) tähenduse ja mõtte mõistmine: grammatiliste struktuuride (sõnaühend, lause) äratundmine, lausungiintonatsiooni mõistmine, lause mõistmiseks vajalike (muute)operatsioonide valdamine, lause (lausungi) pragmaatilise tähenduse ehk mõtte mõistmine. e. Ütluse (sidusteksti) tähenduse ja mõtte mõistmine: samaviiteliste sõnade mõistmine, lausetähenduste seostamine, mõttelünkade tuletamine, teema ja allteemade määratlemine, peamõtte leidmine või sõnastamine, allteksti mõistmine, tekstis orienteerumine, teksti analüüsi strateegiate valdamine, uue (tundmatu) teabe leidmine, kirjeldatud objekti või sündmuse ettekujutamine (kujutluspilt, skeem) jm. f
Kokkuvõtteks, järeltööks on ette nähtud 2 tegevust. Kokku 21 tegevust. Õpetamine algab sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskuse kujundamisega. Karlep (2003) peab oluliseks, et teksti tunnuste teadvustamiseks õpitakse teksti äratundmist (eristamine teistest keeleüksustest, nagu sõna, lause), sidusa ja tervikliku teksti eristamine mittetäielikust tekstist, teema-reema seoste märkamine (kellest? millest? mida räägitakse?), samaviiteliste sõnade kasutamist. Et lapsel tekiks ettekujutus sidusast ja terviklikust tekstist ning oskus neid ka ise koostada, luuakse lapsele korrektsed tekstinäidised. Sisu analüüsi ja pildiseeriate järjestamist nõudvas osas on aluseks Traumanni (2009) ja Swansoni jt (2005) uurimustööd. Kujundatakse oskust järjestada pildiseeriat, järgides tekstigrammatikat. Järgneb analüüs, mille raames sooritatakse semantilist või keelelist
annaabi.ee 
