majanduses kasutatavaet kahe muutuja funtksioonide nivoojoonteks on samatoodangujooned,samakujujooned, samakasu olgu y=f(x1,x2) mingi tootmisfuntksioon, kus x1 ja x2 on tootmistegurite K ja L mahud. selle funtksiooni nivoojoon f(x1,x2) =Y(etteantud suurus>) kõikvõimalikud tootmistegurite K ja L mahtude paarid(x1,x2) , kus tootmismaht on võrde suurusuega Y. seda nivoojoont nimettakse antud juhul samatoodangujooneks ehk isokvandiks. seega samatoodangujoone kõikides punktides on tootmisfuntsiooni väärtused võrdsed isokvandi omadusi: isokvandid on nõgusad erinevad samatoodangujooned omavahel ei lõiku. Seega vastab kindlale tootmistasemele parajasti üks samatood suuremate toodangu mahule vastav samatoodangujoon paikneb koordinaatide alguspunktist kaugemal samatoodangujoone kõigis punktides on tema puutjua tõus negatiivne st ühe muutuja kasvades teine muutuja kahaneb ühe tootmisteguri kulu suurendamisel võib tootmismaht jääda m
väärtused muutuvad ühe ühiku võrra. Samatoodangujooned o Olgu Q = f(x; y) mingi tootmisfunktsioon (kus x ja y on tootmistegurite X ja Y mahud). Siis esitab selle funktsiooni nivoojoon f(x; y) = C kõikvõimalikud tootmistegurite X ja Y mahtude paarid (x; y); kus tootmismaht on võrdne konstanduga C: Seda nivoojoont nimetatakse antud juhul samatoodangujooneks ehk isokvandiks. Seega samatoodangujoone kõikides punktides (x; y) on tootmisfunktsiooni väärtused võrdsed. Tehnilise asenduse piirmäär f ´x o Majandusteoorias nimetatakse avaldist tootmistegurite x ja y tehnilise f ´y asenduse piirmääraks.
nivoojooni. Majanduses kasutatavate kahe muutuja funktsioonide nivoojoonteks on samatoodangujooned, samakulujooned, samakasulikkuskõverad. Olgu Y = f(x1, x2) mingi tootmisfunktsioon, kus x1 ja x2 on tootmistegurite K ja L mahud. Selle funktsiooni nivoojoon f(x1,x2) =Y (etteantud Y suurus) kõikvõimalikud tootmistegurite K ja L mahtude paarid (x1, x2), kus tootmismaht on võrdne suurusega Y. Seda nivoojoont nimetatakse antud juhul samatoodangujooneks ehk isokvandiks. Seega samatoodangujoone kõikides punktides on tootmisfunktsiooni väärtused võrdsed. Omadused · Kõik isokvandid on nõgusad · Erinevad samatoodangujooned omavahel ei lõiku. Seega vastab kindlale tootmistasemele parjasti üks samatoodangujoon. · Suuremale toodangu mahule vastav samatoodangujoon paikneb koordinaatide alguspunktist kaugemale. · Samatoodangujoone kõigis punktides on tema puutuja tõus negatiivne, st ühe
kulu tooteühiku valmistamiseks väheneb). Kui kõigi sisendite piirtoodang on positiivne ja sisendi suurenedes kahanev ning sisendid on omavahel osaliselt asendatavad, sobib tootmistehnoloogiat (sisendi ja väljundi seost) kirjeldama neoklassikaline tootmisfunktsioon. Sisendite omavahelise asendatavuse korral saab sama toodanguhulga valmistada sisendeid erinevas koguses sisaldavate komplektidega. Sellised tegurikomplektid moodustavad samatoodangujoone. Tootmistegurite asendatavus Tootmistegurite asendavus tähendab ühe sisendi-komplekti asendamist teisega tingimusel, et tootmismaht ei muutu (sisendikompleti ümber-paiknemist mööda samatoodangujoont): K MPL K MPK L MPL MRTS ehk L MPK . Tehnilise asenduse piirmäär MRTS näitab, kui palju tuleb suurendada (vähendada) teise teguri
Ettevõttes kasutavate tootmistehnoloogiate olemasolu kirjeldab tootmisfunktsioon- näitab milliseid tootmistegureid ja millises proportsioonis kasutatakse. Mastaabiefekt- kui kõigi tootmistegurite panuseid suurendada mingi arv korda, siis suureneb ilmselt ka toodangu maht. Kui toodangumaht suureneb rohkem kordi kui suurendati teguripanuseid, siis on tegu pos mastaabiefektiga. Kui teguripanuste suurendamisel toodangumaht suureneb teguripanustest vähem, on mastaabiefekt neg. 28. Mida näitab samatoodangujoone (isokvandi) tõus? Toodangumahu tõusu, kuid järjest väiksemal määral. 29. Kirjeldage, kuidas leitakse optimaalne tegurikomplekt? Kui ettevõte kasutab hetkel ressursse mingis punktis samatoodangukõveral, mis on üsna suure tõenäosusega lõikepunkt mõne samakulujoonega. Kui on võimalik leida mõni nullpunktile lähemal asuv samakulujoon, millel on samuti ühine punkt samatoodangukõveraga, on ettevõttel kasulik valida see. Selline protsess jätkub, kuni