Või hoopis ühinevad balti riigid omavahel? Mis iganes võib juhtuda. Need on küsimused, millele tänaseks on vastused kõigile teada. Usun, et just eelnevate küsimuste põhjal saaks alustada uut uurimistööd jätkuks olevale. See ei tähenda muidugi seda, et olevale uurimustööle ei ole enam materjali mida lisada! On küll. Mina kasutasin uurimustöös ainult neid allikaid, mida pidasin selgelt mõistetavaks ja hästi kirjeldavaks, aga raamatukogu ja internet kubiseb samateemalistest raamatutest ja muust kasulikust informatsioonist. See tähendab seda, et sel teemal annaks kirjutada vähemalt mitukümmend lehekülge veel. Tööle püstitatud küsimused leidsid lahendused: saime laiemaid teadmisi ajajärgul 1917- 1920 aset leidnud olukorrast Eestis. Eesti sai iseseisvaks riigiks. 26 Kasutatud Kirjandus Adamson, Karjahärm 2004 = A. Adamson, T. Karjahärm, Eesti
kontseptsioonile noorukite aktsentueeritud iseloomudest. Aktsentueeritud iseloomu all mõistetakse noorukieas ilmnevaid tunde- ja tahteelu kõrvalekaldeid, millega kaasnevad käitumishäired. Niisugused iseloomu kõrvalekalded ei vasta aga psühhopaatia diagnostilistele tunnustele. Tegemist on psühhopaatia ja normi vahele jääva piiriseisundiga. Litskol on klassifikatsioon 11 tüübist, tuues paralleele teiste autorite samateemalistest töödest. Litsko lähtus iga tüübi kirjeldamisel noorukieas nelja põhilise intensiivselt areneva reaktsiooniga erinevast avaldumisviisist à grupeerumine eakaaslastega; püüd vabaneda vanemate eestkostest; tegelemine huvialaga; konflikti otsimine vastassugupoolega. Leonhard märgib korduvalt, et aktsentueeritud isiksus on normaalne inimene. Ta pakkus välja, et 50% Berliini elanikkonnas on aktsentueeritud ja ülejäänud 50% standardsed indiviidid. Lisaks oli
Aktsentuatsiooniga ei kaasne pidevaid konfliktsituatsioone, vaid eriline reageerimisviis avaldub üksnes olukordades, mis mõjuvad nn kõige väiksema vastupanu punktile (locus minoris resistentiae).Igal aktsentueeritud iseloomutüübil on oma spetsiifilised nõrgad küljed, mille suhtes ollakse eriliselt tundlik.Järgnevalt anname ülevaate A. Litsko klassifikatsioonis toodud 11 tüübist,tuues paralleele teiste autorite samateemalistest töödest. A. Litsko lähtus iga tüübi kirjeldamisel nelja põhilise noorukieas intensiivselt areneva reaktsiooni erinevast avaldumisviisist (s.o grupeerumine eakaaslastega, püüd vabaneda vanemate eestkostest emantsipeerumine , tegelemine harrastuse, huvialaga ja kontakti otsimine vastassugupoolega). Epileptoidne tüüp Epileptoidsed (epilepsialaadsed) jooned muutuvad märgatavaks enamasti noorukieas. Kõige iseloomulikum sellele tüübile on
annaabi.ee 
