Meile anti koolis lesanne mtiskleda Jrgen Rooste luuletuse phjal. Pidime kohe ise vlja mtlema pealkirja ja kui ma pealkirja olin valmis melnud, avastasin - et kaine peaga ei suudagi mtiskleda sellisel teemal mis ma valmis mtlesin, ehk siis "Unengu reaalsuse tde!" ja leidsin et peab ise ka realsusest lahkuma (ehk siis pool liitrit kangemat hinge alla). Tavaline inimlik reaalsus on nilisuse, suhtelisuse maailm, kus puhas edasiliikumine on piiratud ja rakendatud tagasiliikumise teenistusse. See on samasuste ja sarnasuste maailm. Siin liigutakse edasi vaid selleks, et liikuda tagasi - muutused kll toimuvad, aga neid ohjeldatakse ja kontrollitakse nii palju kui vimalik, kuna lhtutakse ja hoitakse kinni samasustest. Samana-psimine domineerib muutumise le, valitseb seda, suutmata seda ometi kunagi tielikult allutada. Unenos aga vtab ohjad enda ktte (edasi)liikumine, muutumine, ja avab nnda ka rkvelolu loomust. Kui ma unenos sisenen majja, ei pea ma majast
tekivad teatud ajastule omased kontseptsioonid. Igas kultuuris eksisteerivad teatud korrastavad koodid: keele, vastuvõtu (meeleorganitega) ning praktika (kuidas midagi kasutada) ning mõtisklused nende korrastavate ja struktueerivate koodide üle. Selle kahe äärmuse vahel asuvadki korrastavad olemiseviisid ehk episteemid, mis toovad välja esemete vahelise korra ja näitavad kuidas neid esemeid tuleb vaadata. Episteemid loovad erinevate samasuste välja, millelt olevat tervikuna vaadatakse. Oluline on siinjuures, et see pole otseselt mingi ratsionaalsuse tüüp, vaid eelkõige nende seoste kogum, mis on võimalik iga antud epohhi puhul teaduste vahel välja tuua ja neid teadusi analüüsitakse diskursiivsete (anonüümsete ajalooliste reeglite kogum, mis on alati määratletud antud epohhi sotsiaalsete ja lingvistiliste reeglite poolt ning viimased
A (x )=0 ja B ( x)=0, A (x)=0 ja B ( x )=1, A ( x )=1 ja B ( x )=0, A ( x)=1 ja B ( x )=1. Siit järeldub, et A ( x )· B (x)=1 A ( x )=1 B ( x)=1 x A x B x A B A B (x )=1, millest omakorda saame, et A (x )· B (x)=0 A B ( x)=0 . Kuna hulgad ja nende karakteristlikud funktsioonid on üksüheses vastavuses, siis saame eeltoodud valemeid kasutada ka hulgateoreetiliste samasuste tõestamiseks. Näide: Olgu U universaalne hulk ja A , B U . Tõestada, et ( A B) '= A ' B' . TÕESTUS Tõestuseks piisab näidata, et (AB)'(x) = A'B'(x) iga x U korral. Fikseerime x U. Rakendades eelmise lause omadusi täiendi, ühisosa ja ühendi kohta saame, (AB)'(x) = 1 - AB(x) = 1 - A(x) · B(x) = (1 - A(x)) + (1 - B(x)) - (1 - A(x)) · (1 - B(x)) = A'(x) + B'(x) - A'B'(x)
annaabi.ee 
