Kavatsetus- seab eesmärgiks ja teab või peab võimalikuks Otsene tahtlus- teab ja tahab või vähemalt möönab Kaudne tahtlus- peab võimalikuks või möönab Kergemeelsus- peab võimalikuks aga loodab vältida Koosseisueksimus- Isikul puudub arusaam oma teo tähenudsest (nt seksuaalvahekord isikuga, kes nägi välja nagu 16, aga tegelik vanus oli 13) Koosseisueksimuse liigid: Samasuseksimus- eksimus rünnatava objekti omadustes või samasuses (tahab tappa I, kuid tapab väliselt sarnase K) Eksimus sihtobjektis- rünne ei taba seda objekti, millele ses oli suunatud (tahab lüüa meest, aga tabab mehe kõrval seisvat naist) Eksimus põhjuslikus seoses- teoga valla päästetud põhjuslik seos ei vasta sellele, mida loodeti ( I eesmärk on tulistada südamesse, aga tabab K kätt, kiirabiauto satub avatiisse ja K sureb õnnetuse tagajärjel)
(Lassus 1966) Ka see näitab, kuidas püüti ühtaegu juurutada Jumala- ja riigikuulekust. Portree ja ikoonid Esimestel sajanditel kehtis kristlaste hulgas pildikeeld. Aja jooksul see kadus. Pildikeeld lähtus ohust, et pildist kui sellisest võib saada kultusobjekt ja usklikud kummardavad jumala asemel hoopis pilti, ikooni või kuju. Pühade isikute kujutamist õigustasid tollased teoloogid järgnevalt: “Algkuju ehk prototüübi ja kujutise suhtes pole küsimus samasuses, vaid võrdkujulisuses. Selles mõttes on püha isik (Kristus, Jumalaema) kujus ehk ikoonis ligiolev selles mõttes, et vaataja võib tema poole palvetada. Pühakujule suunatud austus ei puuduta ikooni materjali (puud ja värvi) vaid võrdkujulisuse põhimõtte järgi kuju poolt esitatavat isikut (Kristust, Jumalaema, 8 pühi inimesi).” (Onasch, Schnieper 2003: 19). Sõna ikoon tuleb kreekakeelsest sõnast
V~ottes lahutuses (6.5) parema poole u¨hisele nimetajale, saame samasuse 1 A(x + 1)2 + B(x - 1)(x + 1) + C(x - 1) , (x - 1)(x + 1)2 (x - 1)(x + 1)2 millest omakorda j¨areldub lugejate samasus A(x + 1)2 + B(x - 1)(x + 1) + C(x - 1) 1. (6.6) V~ottes samasuses (6.6) x = 1, saame 4A = 1, millest A = 1/4. V~ottes samasuses (6.6) x = -1, saame -2C = 1 ehk C = -1/2. Kolmanda kordaja m¨aa¨ramiseks enam nullkohta ei ole, seep¨arast anname muutujale x u ¨he suvalise (v~oimalikult lihtsa) v¨a¨artuse, n¨aiteks x = 0. Samasusest (6.6) saame, et A - B - C = 1. Kasutades juba leitud A ja C v¨a¨artusi, leiame B = A - C - 1 = -1/4. N¨ uu ¨d leiame osamurdudeke lahutuse (6
annaabi.ee 
