Murdeiga võib ka teisiti nimetada näiteks "puberteet". 1014 eluaastani nimetatakse varapuberteediks. Sellel perioodil on tüdruku ja poisi erinevused kõige paremini märgatavad. Enda isiksust otsides tahetakse samastuda mingi ideaaliga on siis selleks kes tahes tuttavatest, vanematest või oma ümbruskonnast. Ka iseloomustab selles eas lapsi grupiga samastumise vajadus. Iseenda otsimine läbi mitmesuguste samastumiste õpetab täitma erinevaid rolle ja järgima vastavaid käitumismalle. Vanemate ülesanne on kohaneda muutuva lapsega ning olla talle toeks. Sellel perioodil on last kasvatama hakata hilja, teda võib aga veel suunata. 1517 eluaasta kohta kasutatakse sõna puberteet. Varabuberteedi ja puberteeti hõlmab eesti keelne sõna "murdeiga" aga kinnitab, et seda perioodi lapse arengus peetakse väga tähtsaks. Sel ajal hakkab lapsest saama täiskasvanu.
viiks samale väljatõrjumisele. Üritades otsida uut tähendussüsteemi, saab ta muidugi toetuda vaid vanadele sõnadele, mis kannavad kultuurilise tähenduse traditsioonilist lasti: "Mehed ja naised on vangistatud aastatuhandete kultuuriliste määratluste võrku, mis on nii mitmekesine, et seda on võimatu analüüsida. Me ei saa rääkida ei naisest ega mehest ilma, et etendaksime osi ideoloogilises teatris, kus representatsioonide, kujutluste, mõtete, müütide ja samastumiste paljunemine jätkuvalt muudab, vormib ja vahetab iga inimese kujutlussüsteemi ja teeb eeskätt kõige defineerimise olematuks ja maksvusetuks." (Cixous : 83) Toril Moi leiab Cixous´ tekste uurides, et nende antianalüütilisus on ette kavatsetud. Nii nagu Cixous ei usu teooriasse ja analüüsi, laidab ta maha ka analüütilise feministliku diskursuse ega pea ka ennast feministiks. Ta keeldub feministi sildist,
ennast, vaid võõrast). Siin tuleb rõhutada paari momenti: · Esiteks see on väärsamastumine, mis saab alguseks illusoorse ühtse ego sünnile. MIKS? See on lihtsalt peegeldus peeglist, mis ei lapi kokku emaüsas kaotatud ürgühtsust. Asendusühtsus niiöelda. · Teiseks peegliks võivad olla ka teised inimesed. St laps hakkab projetseerima oma keha välismaailma objektidele ja neid matkima. Seetõttu me kompenseerime nüüd oma killustumist "teistega" väärade ja kestvate samastumiste kaudu. Paistab tõesti nii, et kui ma teisi jäljendan, siis pigem ahviks mind pidage, kui mingiks audentseks subjektiks. %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 15 4. sümboolse korra ja keele faas oidipaalse kriisi kaudu, mis on põhjustatud isa lavale astumisega, kellega võideldakse ema armastuse pärast (nagu Freudilgi), eraldatakse laps lõplikult emast ja asetatakse sümboolsesse sotsiaalsesse korda. Ka siin tuleks silmas pidada kahte aspekti: