D. J. Salinger on mees, kes kirjutas ülimalt menuka romaani "Kuristik rukkis". Ilmselt tänu sellele teosele ta kuulsaks saigi. Raamat räägib ühe poisi elust, kes põgenes koolist, sest ta kukus eksamitelt läbi, ning ta ei teadnud, mida ta elult tahab. Kuid, mis muudab selle raamatu ja autori nii eriliseks? "Kuristik rukkis" on kirjutatud mehe poolt, kes tabas täpselt noorte inimeste olemust puberteedi eas. Üllatav, kui palju ma ennast teose peategelase Holdeniga samastasin. Arvan, et Holdeniga on end tegelikult paljud samastanud. Mitte teadmatus, mida elult tahta, kerge ärritumine pidevalt, alkoholi tarbimine, suitsetamine, endale pahanduste kaela tõmbamine on ilmselt kuulnud väga paljude noorte ellu. Vähemasti mingil eluperioodil, mõnel varasemas eas kui teisel. Kõik see annab kokku piisava raskuse kaalukausil, et saada noorte seas ja ka vanemate seas ülimalt populaarseks kirjanikuks. Slainger kohe suutis kirjutada omas võtmes
öelda, et see ütleb rohkem kui pilt seda teha suudaks. Kuid kõige liigutavamaks osaks raamatus jääb minule ikkagi kiri, mille tüdruk kirjutas poisile, kui tema surmast oli möödas 10 aastat. See kiri on lehekülgedel 196 ja 197. Sellest kirjast meeldib mulle kõige enam selline koht: ,,Minu ja kellegi teise vahel ei saa tulla sellist asja nagu minul ka Sinul. See on võimatu! Ilma sinuta olen ma lihtsalt poolik." Kindlasti on neid noori, kes tunnevad täpselt samamoodi end. Mina samastasin ennast selle lausega kohe kindlasti, sest kui seda kirja lugesin, siis seda lauset pidin ma vähemalt kümme korda lugema, et suudaksin mõista selle tähendust. Kokkuvõttes võiks öelda, et Ene Sepp on kirjutanud väga hea raamatu. See on siiani ainus raamat, mis on suutnud panna mind süvenenult lugema ja mõtlema ja samas ka nutma ajada. See raamat on heaks ettekujutluseks, milline ema ma ise olla ei tahaks, see aitab mõista, et kui jääda
Kindlasti on ka minul erinev ettekujutus analüüsitavast teosest kui mõnel teisel. Paljud inimesed leiavad ühes või teises tegelases sarnasusi iseendaga, hakates teda endaga samastama. Noore kauni neiu jaoks tundubki elu olevat üks mäng ja naer. Noormeeste tunnetega mängides maksab see aga endale ühel hetkel valusasti kätte. Nii juhtus ka teose peakangelase Ainoga, kes pidi kibedust tunda, nähes, et ka tema tunnete peale naerdakse, et ka tema võib haiget saada. Tegeliku lugejana samastasin ka mina end, aga mitte niivõrd konkreetsete tegelaste, vaid rohkem situatsioonidega. Arvan, et selle teose puhul on tegemist kõiketeadva jutustajaga ehk siis sündmused on kord ühe, kord teise tegelase vaatepunktist. Selle teose puhul on sagedamini esitatud Aino ja ka Kulno vaatepunktid, kuigi ka Karl Raismik, Muhem, Hilda mängivad olulist rolli, kuid kaovad tihedamini tahaplaanile, kui kaks esimest. Kõiketeadva jutustaja puhul on esitatud tegelaste kohta lühikesed iseloomustused
(Janika Liiv) 18.september loengusalvestus] teemaks oli Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. See oli esimene loeng, mille viis nii-öelda täielikult läbi külalis esineja. Janika Liiva näol oli tegemist ITK vilistlasega, kes töötab asutuses toggl. Ta rääkis oma ette kandes IT maailma stereotüüpidest ja naistest IT maailmas. Tema loeng oli minu jaoks üks meeldejäävamaid ja huvitavamaid, seda seetõttu, et samastasin ennast paljuski temaga. Sarnaselt Janikale tulin ka mina ITK-sse otse keskkoolist ja varasema erialase aluspõhjata, tema loeng andis mulle usku et vaatamata sellele võin võhikuna teiste kõrval, kes IT maailmaga rohkem kursis, läbi lüüa. Viienda loengu [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1- 85616acfcccc Loengu „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele“ (Carolyn Fischer) 25
annaabi.ee 
