Antud peatükkides iseloomustab minategelast taas pealesuruv tõelisuse igav leigus, samuti läbib teksti ka tegelase teatav valiku-ja otsustusvabaduse puudumine, teisisõnu valdab üldine ettemääratus. Talle on ette nähtud kindlad kohtumised, vestlused, millest ta ei saa ega võtagi vajalikuks loobuda, mis omakorda võiks sümboliseerida tegelase soovi asetleidvatest sündmustest osa saada. Oluliseks aspektiks on kindlasti ka peategelase (seejuures tahan tähelepanu juhtida ka autori samastamisele peategelasega) läbielatavate sündmuste sidumine ja selle kaudu järelduste tegemine mineviku ja mälestusega seoses. Ka nendes peatükkides tuleb tal ette olukordi, mis panevad teda mälestustes heietama, näiteks seik, kus ta selgitab vaba tahte olemuslikkust, interpreteerides seda koolipõlvest toodud näitega valida iga päev kooliminekuks erinev tee. Mineviku sedavõrd oluline ja lõputu eksisteerimine tema elus,
omadused, eesmärgid. · Tajuvildakusi põhjustavad sageli stereotüübid, mis on standardsed, lihtsustatud argiteadvuslikud kujutlused inimesest ning mis peegeldavad arusaama omaduste vahelistest seostest. Stereotüüpse suhtumise korral kantakse rühma tunnused üle üksikindiviidile. · Inimesi jälgides püütakse sageli asetada ennast teise olukorda ja mõelda, kuidas ise antud situatsioonis oleks toimitud. See on võimalik tänu enda samastamisele teisega ehk identifikatsioonile. · Teist inimest proovitakse mõista ka tema mõttemaailma sisse elamise ehk refleksiooni abil või tundemaailma ehk empaatia kaudu. · Projitseerimise korral nähakse enda negatiivseid ja nõrku külgi teiste omadustena Isiklikule kogemusele toetudes loodud ehk nn isiklikud teooriad inimeste kohta kujunevad tänu tajutud omaduste vahelistele seostele. Tajutud seoste tekkimiseks mitmete stiimulite vahel on vajalik nende
tõekspidamised, omadused, eesmärgid. · Tajuvildakusi põhjustavad sageli stereotüübid, mis on standardsed, lihtsustatud argiteadvuslikud kujutlused inimesest ning mis peegeldavad arusaama omaduste vahelistest seostest. Stereotüüpse suhtumise korral kantakse rühma tunnused üle üksikindiviidile. · Inimesi jälgides püütakse sageli asetada ennast teise olukorda ja mõelda, kuidas ise antud situatsioonis oleks toimitud. See on võimalik tänu enda samastamisele teisega ehk identifikatsioonile. · Teist inimest proovitakse mõista ka tema mõttemaailma sisse elamise ehk refleksiooni abil või tundemaailma ehk empaatia kaudu. · Projitseerimise korral nähakse enda negatiivseid ja nõrku külgi teiste omadustena Isiklikule kogemusele toetudes loodud ehk nn isiklikud teooriad inimeste kohta kujunevad tänu tajutud omaduste vahelistele seostele. Tajutud seoste tekkimiseks mitmete stiimulite vahel on vajalik nende stiimulite koos esinemine.
· Tajuvildakusi põhjustavad sageli stereotüübid, mis on standardsed, lihtsustatud argiteadvuslikud kujutlused inimesest ning mis peegeldavad arusaama omaduste vahelistest seostest. Stereotüüpse suhtumise korral kantakse rühma tunnused üle üksikindiviidile. · Inimesi jälgides püütakse sageli asetada ennast teise olukorda ja mõelda, kuidas ise antud situatsioonis oleks toimitud. See on võimalik tänu enda samastamisele teisega ehk identifikatsioonile. · Teist inimest proovitakse mõista ka tema mõttemaailma sisse elamise ehk refleksiooni abil või tundemaailma ehk empaatia kaudu. · Projitseerimise korral nähakse enda negatiivseid ja nõrku külgi teiste omadustena Isiklikule kogemusele toetudes loodud ehk nn isiklikud teooriad inimeste kohta kujunevad tänu tajutud omaduste vahelistele seostele. Tajutud seoste tekkimiseks mitmete stiimulite vahel on